Toitumisspetsialist: Alkohol takistab seedimist

Alkohol pole organismile hea, see on juba ammu teada. Toitumisspetsialist Katri Merisalu räägib lähemalt. Alkohol ei seedi meie kehas samamoodi nagu toit, mida sööme. Alates esimesest lonksust hakkab pruugitud jook organismile kahju tegema. Alkohoolse joogi tarbimine alustab seedetrakti ärritamist juba suus, põhjustades igemehaigusi, hambakaariest ja hambakattu, rääkimata halvast hingeõhust.

Selle liigtarvitamise korral saab kahjustatud söögitoru ja suureneb söögitoruvähi oht.

Erinevalt normaalsest toidu seedimisest kõhus, väldib alkoholi seedimine normaalset seedeprotsessi, sest läheb otse vereringesse. Umbes 20% tarbitud alkoholist imendub maos ja umbes 80% imendub peensooles. Isegi väikeses koguses alkoholi tarbimine paneb mao tootma rohkem happeid, kui tavaliselt, mis pikemas perspektiivis võib omakorda põhjustada mao limaskesta põletikku ehk gastriiti. Gastriidi sümptomiteks on valu ülakõhus, oksendamine, kõhulahtisus, veritsus.

Erituselundite süsteem on vastutav alkoholi töötlemisel ja jäätmete, toksiinide kõrvaldamisel kehast. Oluliseks osaks erituselundite süsteemi töös on kõhunäärme ehk pankrease töö. Pankreas eritab seedeensüüme, mis omakorda segunevad sapiga sapipõiest, et aidata toidu seedimisel toitaineid lõhustada. Lisaks muudele tähtsatele funktsioonidele toodab kõhunääre hormoone, näiteks insuliini, mis aitab glükoosil imenduda verest läbi rakukestade rakkudesse. Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada kõhunäärme põletikku ehk pankreatiiti ja mürgiste toksiliste ainete tootmist, mis häirivad pankrease korralikku tööd ja toimimist. Pankreatiidi sümptomid on kõhunäärme piirkonnas olev valu, mida võib tunda ka seljas, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Samuti võib esineda ohtlikku vedelikupuudust, sest keha üritab lahti saada mürkidest ja üleliigsetest ensüümidest. On teada, et kõhunäärme haiguste puhul on juhtivaks põhjuseks alkohol, küll aga annab oma panuse ka rasvane toit. Tõsine pankrease kahjustumine ja pankreatiidi põdemine võib lõppeda diabeedi ehk suhkruhaigusega.

Alkoholi tarbimine annab lisatööd nii kõhunäärmele kui maksale. Maks on inimesele eluks hädavajalik organ, ilma milleta ei saa ükski organism elada. Just maksa tööd mõjutab alkoholi tarbimine kõige rohkem, sest see on peamine elund, mis töötleb alkoholi meie kehas. Maksa kõige olulisem ülesanne on vabastada keha mürkidest, nagu näiteks alkohol. Suure alkoholikoguse korral osa maksarakke hävib ja kuna maksarakud ei taastu, tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Samuti põhjustab äge alkoholi tarbimine rasvmaksa tekkimist, alkohoolset maksapõletikku ja maksa tsirroosi. Pikemas perspektiivis seostatakse liigset alkoholi tarbimist suurenenud võimalusega haigestuda suu,- keele,- huule-, kurgu-, mao-, pankrease, käärsoole- ja maksavähki.

Alkoholi kahjulikud mõjud tervisele:

• Vitamiinide ja mineraalide puudus — alkoholi tarbimine põhjustab seedeprobleeme ja takistab toitainete ja B-vitamiinide omandamist, mis võib omakorda põhjustada toitainete puudust ja alatoitumist.
• Alkohol on diureetikum, mis sunnib organismi väljutama rohkem vedelikke, kui tavaliselt. Selle tulemuseks võib olla tugev vedelikuvaegus ehk dehüdratsioon.

Ka immuunsüsteem saab alkoholi liigse tarbimise korral kahjustatud — see muudab meie keha viirustele ja külmetushaigustele eriti vastuvõtvaks.

Inimese keha ei saa alkoholist tulnud kaloritest energiat salvestada samamoodi, nagu suudame seda teha toidust tulnud kaloritega. Seepärast, kui jood alkoholi, ei saa ainevahetus teha oma tööd — näiteks põletada kaloreid viimasest toidukorrast. Selle asemel peab keha tegelema alkoholi, kui mürgi, kehast välja toimetamisega. Selle tagajärjeks on aeglane või ‘‘pausil’’ ainevahetus ja kehakaalu tõus.

Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine ja tubaka suitsetamine tõstab tõenäosust haigestuda mõnda seedeelundkonna vähki!

• Kui soovid teada soovitatud alkoholikoguste riskipiiridest või hoida silm peal oma alkoholi tarbimisel, siis külasta seda LEHEKÜLGE.