Maailma toidukasvatuse tulevikuks nimetatud katseklaasi kasvandused võivad saada tegelikuks aga kiiremini kui me oodata oskame. BBC vahanedas Maastrichti Ülikooli teadlaste sõnu, et nad on suutnud kiirendada ja hinda tunduvalt langetada katseklaasis liha kasvatamise protsessil ning võtnud suuna tuua in vitro lihast burgerid sööjateni juba viie aastaga.

Samad teadlased esitlesid 2013. aastal avalikkusele ka maailma esimest katseklaasis kasvatatud lihast burgerit. Maastrichti Ülikooli professor Mark Post ütles Suurbritannia telekanalile, et alguses on tegemist eksklusiivse lihaga, mida pakutakse restoranides. "Kui aga nõudlus saab paika, alaneb ka katseklaasi liha hind ning me jõuame oma toodetega ka supermarketitesse," mainib professor.

Esimene burger, mille teadlased 2013. aastal valmistasid maksis kokku 335 000 eurot. Tänaseks on aga katseklaasis liha valmistamise tehnoloogia muutunud sedavõrra odavamaks, et kilo tüvirakkudest laboratooriumis kasvatatud veist saaks kätte ligikaudu 50 euroga.

2011. aastal läbi viidud uuring näitas, et katseklaasis kasvatatud liha vajab 99% vähem maismaapinda kui tavaline loomapidamise kaudu saadud liha. Samuti vajas katseklaasiliha 96% vähem vett ning 45% vähem energiat, et kasvada.

"Katseklaasiliha on ainus variant kuidas tulevikus inimkond ära toita. Me oleme täna jõudnud juba situatsiooni, kus tavapärane loomakasvatus ei ole jätkusuutlik ning ei suuda juba täna meid kõiki siin planeedil ära toita," räägib Post.

Selleks, et arendada katseklaasiliha laboratoorsest katsetusest reaalseks ja müüdavaks tooteks, asutasid professor Post ja Maastrichti Ülikool ettevõtte Mosa Meat, mis hakkab töötama välja katseklaasiliha suurtootmise tehnoloogiat, arendama liha maitseomadusi ning müügiplatvormi.

Kaugemas tulevikus on ettevõttel kavas hakata 3D printerit kasutades "trükkima" ka luid, et pakkuda klientidele ribiliha ja muid kondiga lõike.