David Croizet: konjakimeistrina vaatan alati nii tuleviku kui mineviku poole

Täiusliku konjaki valmista­mise juures on tähtsaim osa segamine. Eri aastakäikudest ja istandustest pärit eau-de-vie’de seast õige valiku leidmisel on ääretult tähtis segamismeistri kogemus, intuitsioon ja kirg.

Renault’ keldrites on umbes 5000 barrelit eau-de-vie’sid ning aroomipalett on tohutu – täiusliku maitse- ja aroomi­tasakaalu loomine on meisterlikkuse kõrgeim tase. Näiteks Renault Carte Noire’i konjakites on kokku segatud üle 50 hoolikalt valitud eau-de-vie.

David Croizet on pika karjääriga Renault’ konjakimeister (Master Blender). Rääkisime temaga konjakist. Püüdlikult üritasin salvestada oma mälus maitseid ja aroome, et kunagi hiljem neid sealt otsida-­leida ning teiste Renault’dega seostada. Raske ülesanne, kui oled vähese kogemusega tavatarbija, aga ülimalt nauditav, kui õpetajaks on suure kogemusega meister.
Ühes jõudsime küll ühisele arvamusele – konjak on siiski ka ise jutumeister, lugude looja. Et seda mõista, piisab vaid lasta aroomil aeglaselt avaneda – konjakitel on peale maitse erinev ka lõhnabukett, mis avaneb ja avanedes muutub. Selles hunnitus lõhnade ja maitsete avanemisarengus on peidus mitu imelist lugu. Tuleb osata vaid nautida ja kogeda.

David, olete Renault’ konjakimeister. Kuidas kirjeldaksite oma konjaki olemust, hinge?
Renault on konjak, mille tootmisel on austatud traditsioone ning püsivat ideed säilitada ja parandada kvaliteeti. Konjakimeistrina vaatan alati tuleviku poole, pidades silmas klientide nõudlust ja soove, ning samas mineviku poole, austades kaubamärgi juuri ja traditsioone.

Te pole mitte ainult 25aastase staažiga konjakimeister. Kas võib öelda, et konjak on teie suguvõsa veenides?
Jah, nii on. Mu emapoolne suguvõsa omab viinamarjaistandusi Cognaci regioonis juba 17. sajandist. Olen üles kasvanud viinapuude ja vaatide vahel ning pühendanud kogu oma karjääri konjaki tootmisele ja tutvustamisele.

Kõige tähtsam on maitse. Milline on teie lemmikmaitse ja lemmik-Renault?
Vastus peitub põhjuses: suvine lõuna kaunil terrassil – Renault VS Bleu Nuit (jääga); pärast õhtusööki koos sõpradega veedetav õhtu, mis kasvab ööks ja hommikuks – Renault Carte Noire VSOP (pudelist võib isegi väheseks jääda); jõulude ajal kamina juures hunnitu perelõuna järel foie gras’ ja šokolaadikoogiga – Renault Carte Noire Extra or Carte d’Argent XO.

Milliste maitsete juurde sobib konjak kõige paremini?
Konjak on juba ise oma maitselt imepärane, aga kindlasti võimendab vürtse, kastmeid ja magustoite.

Kui konjakit kasutada kokteilide tegemisel, siis millist eelistada?
Kindlasti nooremat – sel on intensiivsemad puuviljased maitsed ja aroomid, mis sobivad kokteilide juurde hästi.

Usun, et tähtis on nii maitse kui ka lugu. Millist lugu räägib Renault?
Renault’ lugu algab ühe mehe, Jean Antonin Renault’ otsusega luua segu, mis peegeldaks tema arusaama täiuslikust konjakist. Ta andis sellele nime Carte Noire (täiuslik vanuse, aroomi, maitse ja tekstuuri tasa­kaal).

Minevikust olevikku – traditsioone austades
25aastane Charente’i ärimees Jean Antonin Renault lõi Renault’ konjaki 1835. aastal Cognaci linnas. Jean Antonin oli suur reisimees ja novaator. Jälje konjakitootmise arengusse jättis ta esimese konjakivalmistajana, kes tarnis oma toodangut pudelites. See tagas joogi algupärase maitse ja hõrgu aroomi säilimise. Suure reisimehena hakkas Jean Antonin konjakit müüma sõitudel Skandinaaviasse, Saksamaale, Ida-Euroopasse, Islandile, Ameerikasse ja Aasiasse.

Renault’ konjakimaja lipulaev on ikooniline Carte Noire, mis registreeriti kaubamärgina Ühendkuningriigis 1876. aastal ning on seega üks vanim seni kasutatav konjakiretsept.
Renault’ heaks töötab ligikaudu 200 viinamarjakasvatajat, kes tegutsevad Grande ja Petite Champagnes, Borderies’s, Fins Bois’s ja Bons Bois’s. Istandustel on suur mõju konjaki maitsele ja omadustele: Grande ja Petite Champagne pakuvad rikkalikku ja keerukat lillearoomide buketti, Broderies’ lõhnab elegantselt kannikese järele, Fins Bois ja Bons Bois on puuviljased ning annavad jõuliselt edasi noort eau-de-vie’d.

Segamismeister valib Renault’ jaoks hoolega välja nii viinamarjaistandused kui ka viinaköögid, et tagada kvaliteetsete konjakite valmistamiseks parim eau-de-vie.
Laagerdumine on hädavajalik, et eau-de-vie muutuks konjakiks. Protsess algab uutes vaatides, mis annavad eau-de-vie’le rikkaliku merevaigukollase ja kuldse tooni ning soodustavad maitse ja aroomi arenemist. Kuue kuu pärast valatakse eau-de-vie vanematesse vaatidesse, mis kontsentreerivad aroomi ning loovad uusi maitsenüansse, täiust ja keerukust. Vanades vaatides kestab laagerdumine kuni 50 aastat.

Renault’ konjakid laagerduvad püttseppade käsitsi meisterdatud vaatides. Need on valmistatud Limousini ja Troncais’ metsade tammedest ning igaühel on püttseppmeistri allkiri.