Avastus: Primitivo viinamarja saladused teada

Primitivo viinamarja nimi pandi Itaalias esimest korda kirja 1870. aastal. Ilmselt võeti aluseks sõna primaticcio või primativus, mis viitas viinapuu võimele marjad esimesena juba suve lõpuks valmis küpsetada.

Selle tummise ja sageli üle 15kraadise alkoholi välja kääriva magusa viinamarja päritolus on kaua aega palju segast olnud. Tänapäevane geenitehnoloogia, mis on võimaldanud kõrvutada varem erinevateks peetud viinamarjade DNAsid, kinnitas, et nii Californias kasvav Zinfandel kui ka Itaalia saapakannal Apuulias levinud Primitivo on üks ja sama mari (niivõrd-­kuivõrd on üks ja sama mari kaks klooni). Ühiseid vanemaid otsiti kaua.

Kadunud esiisa Horvaatiast

Alles 2001. aastal õnnestus nende kahe viinapuu esiisa Crljenak Kaštelanski (Kaštelli Punane) pool­juhuslikult üles leida Horvaatiast Kaš­tel Novi külast. Üsna viimasel hetkel – nii Itaalias kui ka USAs armastatud Primitivo/Zinfandeli esiisa oli selleks ajaks nimetet aias alles veel vaid üheksa põõsast.
Jõulise ja puuviljase Primitivo päritolu võib esimese lonksu järel ruttu ära arvata. Kui aroomis ja maitses on musti sõstraid ja kuivatatud ploome, pipart ja vürtse, aniisi, lagritsat ja šokolaadi, tuleb Primitivo palavast paigast, kui aga domineerivad punased marjad, näiteks vaarikad, on tegu jahedama kliimaga külas või kõrgemal mägedes kasvanud viinapuu veiniga.

Rahvusvaheliselt eduka veinina on Primitivo üsna uus nähtus ja taassünni eest tänu võlgu Lõuna-Itaalia uuendusmeelsemate veinimeistrite ennastsalgavale tööle. Aastakümneid Põhja-Itaalia lahjematele, kuid parema müügieduga veinidele jõu ja puuviljasuse lisamiseks kasutatud toorme asemele on sel sajandil tekkinud isiku­pärased, võluvad ja paljudele maitsvad veinid, mis oma põnevuselt ei jää sugugi alla maailmakuulsatele Amaronedele.

Kuigi on tootjaid, kes niigi palava päikese käes kasvanud marju enne mahla pressimist ka Apuulias kuivatavad (apassimento), saab üsna sarnase komplekssuse ja magususe kätte palju lihtsama vaevaga. Lisaks on veinides piisavalt hapet ja tanniine, et tagada tipp-Primitivodele keldris täiustumine: meie maitsmise lemmikud olid alles oma arengu alguses ning tark veinisõber paneks mõned pudelid kindlasti keldrisse, et 5–6 aasta pärast hoopis põnevamaid aroome ja maitseid nautida.

Parim tugeva toidu kõrvale

Primitivo, mis oma täidluses tundub vahel lausa noa ja kahvliga söödav, on puhas toiduvein: tuunikala, vutt, part, lammas, veis, piprased vorstid, tugevad laagerdunud juustud või šokolaad, punased veinikastmed ja võimsad pearoad. Täidlase veinina ootab Primitivo enda kõrvale sama tugevat toitu ning lihtsa suupistelauaga piirduda ei tarvitse.

Veinide päritolu on pudelietiketil sageli eraldi välja toodud (Primitivo di Manduria, Primitivo di Salento või Gioia del Golle Primitivo). Viinapuuaedade pinnasest, asukohast ja kõrgusest merepinnast johtuvalt on erinevais Apuulia paigus valmistatud veinid maitselt isemoodi ja oma lemmikut leida on lihtne – tuleb kõiki proovida!

Ühes näivad Lõuna-Itaalia Primitivo-­tootjad, enamasti väikesed perefirmad, olevat kokku leppinud: veini väärikust ja tähtsust peab näitama veini ümber pandud klaasi paksus, arvaku keskkonnakaitsjad paarikiloste pudelite mööda ilma vedamisest ja ökoloogilisest jalajäljest mida tahes. Kas suurem pudel ka parimat veini tähendab, peavad lihtsalt mõjutatavad tarbijad muidugi ise otsustama.