Kummutame piimamüüdid, et piimas on liiga palju kolesterooli ja et piim ei aita luude hõrenemist peatada

Piim on Eesti valge kuld. Piim aitab kasvada, on maitsev ja kasulik. Piimandus on Eesti sajanditepikkuse traditsiooniga põllumajanduse alustala. Kummutame mõned piimamüüdid.

Piimast saab liiga palju kolesterooli.

Tavapärase tarbimise korral ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi. Ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on üksnes 16–28 milligrammi kole­s­terooli ja sellest imendub verre 8–12 milligrammi. Inim­organism aga va­jab päevas toidu­koles­te­rooli 250–350 milligrammi. Tegelikult on piima mitmetel rasvhapetel sootuks koleste­rooli­taset langetav toi­me.

Piimas ja piimatoodetes leidub luudele kasulikku kaltsiumi, kuid loomsete valkude tõttu ei jää see organsimi.

Loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seede­kulglas aminohapeteks. Need aminohapped aitavad kaasa hoopis kalt­siumi paremale imendumisele seedekulglast.

Inimene, kes tarvitab piima, ei vaja muid piimatooteid.

Ainult ühe toiduaine kauakestev eelistamine muudab toitumise ühekülgseks ja üks­luiseks. Tasapisi hakkab tunda andma kiudainete ja miro­elemen­tide defitsiit, samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks ja tekib näiteks kõhukinnisus.
Kõige kasulikum on rasvavaene piim.

Rasvavaene piim jätab keha ilma väärtuslikest ja kiiresti oman­datavatest rasvhapetest,

Rasvlahustuvatest vitamiinidest ning kaltsiumi omastamine piimast pole nii tõhus. Vähese rasvasusega piima ei sobi ka laste täisväärtuslikku menüüsse.

Allikas: Piimaliit