Kummutame piimamüüdid, et piimas on liiga palju kolesterooli ja et piim ei aita luude hõrenemist peatada
Piimast saab liiga palju kolesterooli.
Tavapärase tarbimise korral ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi. Ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on üksnes 16–28 milligrammi kolesterooli ja sellest imendub verre 8–12 milligrammi. Inimorganism aga vajab päevas toidukolesterooli 250–350 milligrammi. Tegelikult on piima mitmetel rasvhapetel sootuks kolesteroolitaset langetav toime.
Piimas ja piimatoodetes leidub luudele kasulikku kaltsiumi, kuid loomsete valkude tõttu ei jää see organsimi.
Loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seedekulglas aminohapeteks. Need aminohapped aitavad kaasa hoopis kaltsiumi paremale imendumisele seedekulglast.
Inimene, kes tarvitab piima, ei vaja muid piimatooteid.
Ainult ühe toiduaine kauakestev eelistamine muudab toitumise ühekülgseks ja üksluiseks. Tasapisi hakkab tunda andma kiudainete ja miroelementide defitsiit, samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks ja tekib näiteks kõhukinnisus.
Kõige kasulikum on rasvavaene piim.
Rasvavaene piim jätab keha ilma väärtuslikest ja kiiresti omandatavatest rasvhapetest,
Rasvlahustuvatest vitamiinidest ning kaltsiumi omastamine piimast pole nii tõhus. Vähese rasvasusega piima ei sobi ka laste täisväärtuslikku menüüsse.
Allikas: Piimaliit