Huvitav teada: millised road olid vabariigi aastapäeva laual 100 aastat tagasi?

24. veebruar on Eesti inimeste südames olulisel kohal. Kuigi praegu tundub, et kiluvõileib on alati olnud vabariigi aastapäeva tähistamise loomulik osa, siis pole see alati nii olnud. Etnoloog ja ERM-i vanemteadur Anu Kannike jagab, kuidas on ajas muutunud meie pidulaud ja traditsioonid.

Pilguheit sajandi tagusesse aega näitab, et 1925. aastal tähistati Eesti Vabariigi 7. aastapäeva võrdlemisi suurejooneliselt. „Põhjuseks oli nii see, et riik oli pärast sõjajärgset kitsikust majanduslikult jalule tõusnud, kui ka enamlaste mässukatse edukas mahasurumine 1924. aasta detsembris,“ selgitab Kannike. Pidupäev algas kirikute kellamänguga, nii Tallinnas kui ka teistes linnades toimusid pidulikud miitingud, paraadid ja rongkäigud, Eesti Vabadussõja mälestusmärkidele pandi lilli. Tänavatel ja väljakutel mängisid orkestrid, õhtul olid linnad kaunistatud ilutuledega.

Ametlikul tasemel tähistati aastapäeva uhkete mitmekäiguliste einetega, kuhu kutsuti välissaadikuid, juhtivaid sõjaväelasi ja majandustegelasi. Seal olid laual põhiliselt prantsuse klassikalise kulinaaria vaimus valmistatud road. „Näiteks riigivanema peetud lõunal pakuti seene-liha püreesuppi, väikseid soolaseid suupisteid, valge veini kastmes kohafileed, veiselihamedaljone, metsise- ja laanepüüpraadi salatiga, jäätist, puuvilju ja kohvi. Kohalikes seltsides, koolides ja mujal piirduti pidulike tee- või kohvilaudadega,“ ütleb etnoloog.