Vabaühendused ja ettevõtted taimse toitumise suundumustest: Kas balti rahvad võivad saada eeskujuks?

Valitsusväline sektor võtab kokku taimse jaanuari algatuse tulemused. Esindajad on veendunud – arenguruumi on, et püüelda sihipäraselt positiivsete muutuste poole. Jätkates regioonis ambitsioonikalt alustatud tööd, võib hakata laialt levima sügavuti ulatuv inim- ja planeedisõbralik taimse toitumise kultuur. Teatud suundumusi selles osas kinnitab ka leedulaste, lätlaste ja eestlaste arvamusuuring lihavabade valikute põhjuste kohta.

Ühendkuningriigist alguse saanud Veganuary (ingliskeelsest väljendist vegan January) väljakutse eesmärk on inspireerida inimesi alustama uut aastat, eelistades sagedamini taimseid toite. Samuti on väljakutse sihiks seatud keskendumine keskkonna kaitsmise ja loomade kannatuste vähendamise tähtsusele. Kümne aasta jooksul on sellest vabaühenduse algatusest saanud aktiivne ülemaailmne liikumine, mis ühendab miljoneid osalejaid ja pikaajalisi algatusi.

Erand ei ole ka Balti riigid. Leedus algas juba neljandat korda kampaania „Kui tahad, siis saad“ (leedu keeles Nori gali) ja Eestis juba viiendat korda – „Taimetoidu väljakutse“. Lätis kestab juba kaheksandat aastat programm „Ära söö planeeti“ (läti keeles Neapēd zemeslodi).

Ühe paljudest neid algatusi toetavatest ettevõtetest – Nestlé Balticsi toiduäri kategooria juht Vilma Kapočienė ütleb, et väljakutseid ühendavad ühised eesmärgid: innustada kaasavalt võimalikult palju inimesi proovima taimseid toite, harida neid selle eelistest ja toetada neid uute harjumuste kujundamise teel – ning seda kõike mitte ainult jaanuaris.

„Põhiliste tööriistade hulgas selle saavutamiseks on vaid programmis osalejatele 22 päeva jooksul pakutavad maitsvate, lihtsalt valmistatavate roogade retseptid erinevate taimsete toodetega. Näiteks sari Garden Gourmet, mis sobib suurepäraselt veganitele, taimetoitlastele, fleksitaarlastele ja muidugi kõigesööjatele,“ räägib ta.

Korraldajad loetlevad algatustes saavutatud eesmärke

Programmi „Gyvi gali“ (eesti keeles „Elusad saavad“) koordinaatori Austėja Vakarinaitė sõnul on viimase kolme aasta jooksul taimseid avastusi otsiva „Nori gali“ (eesti keeles „Kui tahad, siis saad“) kogukond kasvanud 29 000 inimeseni – see aga moodustab enam kui ühe protsendi Leedu elanikkonnast: „Ainuüksi sel aastal on väljakutse vastu huvi tundnud üle 6000 taimse toitumise entusiasti ning see arv kasvab iga päevaga, sest programmi sisuga saab tutvuda ja meie organisatsiooni tegevustes kaasa lüüa aasta ringi.“

Lätis võttis eelmisel aastal väljakutsest osa rekordarv osalejaid – lausa 13 000 inimest. Arvutuste kohaselt aitas nende otsus vähendada ühe kuu jooksul liha tarbimist säästa umbes 398 reisiks sõiduautoga Riiast Lissabonini kuluva koguse CO₂ heidet. „Sel aastal liitus kogukonnaga veel 10 000 uut osalejat. Hakkame peagi looma uut veebipõhist retseptide arhiivi, et taimsete toitude ideedest ei tuleks aastaringselt puudust,“ jagab oma mõtteid Läti assotsiatsiooni Loomade Vabadus (läti keeles Dzīvnieku brīvība) programmijuht Lilita Kenta.

Eesti, rahvaarvult väikseim riik, ei jää samuti oma naabritele alla. Kampaania koordinaatori Kristel Külmalliku sõnul on alates kampaania algusest otsustanud taimse jaanuari väljakutsega liituda enam kui 11 000 inimest. Rohkem kui pool tuhat neist on liitunud käesoleval aastal.

„Eestlased on muutumas avatumaks uutele taimsetele roogadele, ettevõtted ja toitlustusasutused propageerivad aasta ringi taimseid tooteid ja toite ning hakkavad aina rohkem tähelepanu pöörama taimse jaanuari trendidele. Lisaks on Eesti valitsus avaldanud 2025. aastal uued toitumissoovitused, milles antakse põhjendatud nõuandeid liha söömise vähendamiseks. Pole kahtlustki, et see julgustab kohalikke taimset toitu veelgi enam armastama,“ ütleb algatuse „Taimne teisipäev“ esindaja.

Taimse toitumise läbimurre nõuab kompleksseid tegevusi

Ühest küljest viitavad kampaaniate edukad tulemused positiivsele muutusele Balti riikide elanike suhtumises loomse toidu alternatiividesse. Organisatsioonide esindajad tõdevad aga üksmeelselt, et tööd on palju.

„Kasvav avatus taimsete toodete suhtes on tingitud tervise- ja keskkonnateadlikkusest ning toodete senisest laiemast kättesaadavusest. Üks oluline järgmine samm planeedisõbralikumale toitumisele ülemineku kiirendamisel võiks olla keskendumine mõne toidu taskukohasuse probleemi lahendamisele,“ selgitab Kenta.

Vakarinaitė rõhutab omakorda, et kuigi individuaalsed jõupingutused lihatarbimise vähendamiseks on süsteemse muutuse kriitiline tingimus, on vajalik holistiline kaasamine: „Ainult ühiskonna, ettevõtete ja valitsusasutuste ühiste jõupingutuste abil suudame tagada kestliku otsuste tegemise, jätmata kõrvale ühtegi oma tervisest ja keskkonnast hoolivat ühiskonnaliiget.“

Rääkides Balti riikide potentsiaalist taimse toitumise propageerimisel, ütleb Külmallik: „Sageli peetakse tänapäeval taimseid tooteid propageerivateks riikideks Taanit, Saksamaad või Veganuary algatajat Ühendkuningriiki. Tihe Balti riikide vabaühenduste partnerlus ja selliste suurettevõtete nagu Nestlé Baltics ning valitsusasutuste toetus võib tõesti aidata piirkonnal saada eeskujuks Euroopale ja isegi kogu maailmale.“

Uuringu andmed: soovitus on keskenduda teatud aspektile

Intervjuu lõpetuseks kommenteerib Kapočienė eelmisel aastal Nestlé Balticsi tellitud esinduslikku uuringut taimsete toodete tarbimise kohta Balti riikides. Selles osales enam kui 2500 lihavaba toitumist katsetanud vastajat. Kõigis riikides enamikku – 31% leedulasi, 34% eestlasi, 27% lätlasi – ajendas taimset toitu valima eelkõige uudishimu uuenduste vastu.

„Huvitaval kombel oli teiseks prioriteediks taimse toidu maitseomadused, mille erinevus Eestis ja Lätis oli üsna suur – vastavalt 31% ja 13%. Lihavabade toodete tarbimise parema enesetunde eesmärgil jätsid naabrid kolmandale kohale: 16% eestlastest ja 11% lätlastest,“ jagab meie vestluskaaslane statistikat. „Soovi tervislikumalt toituda nimetas tähtsuselt teiseks 20% leedulastest. Samas peame võrdselt tähtsaks ka taimse toidu maitset. Selle põhjuse tõi välja 19% vastanutest.“

Kõik vastajad valisid kõige vähem olulisteks kriteeriumideks kestlikkuse, eetika ja loomade heaolu. Kuigi see teeb kurvaks, soovitab Kapočienė võtta seda võimalusena: „Kutsusime avalikkust uutele maitsvatele elamustele köögis, valmistades toitvaid roogi. Nüüd on aeg ühendada jõud ja kujundada aktiivselt arvamust taimsest toitumisest kui täiesti teadlikust valikust, mida planeet ja loomad nii väga ootavad.“

Kunagi ei ole hilja proovida midagi taimset – valmistage maitsev toit selle lihtsa retsepti järgi! Rohkem teavet tootesarja Garden Gourmet toodete kohta leiate siit.

Krõmpsuv salat roheliste õunte, kikerherneste ja Garden Gourmet’ šnitsliga

Vaja läheb:

1 pakk Garden Gourmet’ šnitslit

75 g rukolat

2 keedupeeti

1 väike punane sibul

1 väike topsik konserveeritud kikerherneid (140 g vedelikuta)

1 roheline õun

soola, pipart, oliiviõli, palsamiäädikat

Valmistamine:

1. Koori ja viiluta õhukeselt sibul. Pese õun, lõika viiludeks või tükkideks. Lõika peet tükkideks, nõruta kikerherned.

2. Sega kausis õun, peet, kikerherned ja sibulad. Maitsesta soola, pipra, oliiviõli ja palsamiäädikaga. Jaga rukola kahte taldrikusse ja tõsta peale valmis segu.

3. Prae šnitsel pakil oleva õpetuse järgi krõbedaks. Viiluta ribadeks ja säti salati peale. Head isu!