Kelli-Gerde julge karjääripööre: kuidas pikalt restoranides töötanud kokast sai hoopis patrullpolitseinik

Kelli-Gerde Parts oli oma elu toidule pühendanud. Naine töötas restoranides kokana ja restoranijuhi abina vahetuse vanemana, valmistas desserte ja eritellimustorte, aga pikapeale hakkas hinges kripeldama - see pole ikka päris see. Põnevust pakkus rohkem hoopis politseiniku amet, mida Kelli-Gerde oli toitlustustöö kõrvalt juba natukene nuusutada saanud, sest oli juba neli aastat abipolitseiniku tööd teinud. Naise kannapöörde lugu on suurepäraseks inspiratsiooniks neile, kes tunnevad, et valitud suund elus ei ole kõige õigem ja kes veel otsivad julgust, et muutust ellu viia. Süüa saab ju teistes ametites edasi teha!

„Toit on olnud minu elus alates varasest noorusest – kas või sellepärast, et vanemad olid tugevalt seotud restoranimaailmaga. Isa, suur maitsegurmaan, andis mulle tugeva aluse toidu väärtustamise ja maitsete maailmas,“ viib Kelli-Gerde meid alustuseks tagasi lapsepõlve ja kokandushuvi alguspunkti. „Tõsi, enamik minu tööst restoranides on olnud klienditeeninduses, kuid alati paelus mind see, mis köögis toimub, kuidas kokkade elu käib ja kuidas ma ise saaksin toidu valmistamise osas rohkem panustada.“

Unistustel on kombeks ju täituda ja nii ka Kelli-Gerde puhul: ühel hetkel serveeris elu talle võimaluse kandikul ette. „Kõik hakkas tegelikult pihta, kui töötasin teenindajana ühes restoranis ja köök vajas abi. Mõtlesin hetkeks ja suundusin sinna, et aidata. Peale seda päeva andis peakokk mulle võimaluse töötada köögis ja õppida tema käe all,“ meenutab naine oma elu üht olulist murdepunkti. Kokatöö pakkus talle põnevust ja rahuldust. „Põnev oli katsetada uusi maitsekooslusi ja luua midagi erilist. Kuum köök oli mulle alati meeltmööda, kuid tasapisi tekkis uus kirg magusamaailma vastu,“ kirjeldab ta. Kuna Kelli-Gerde on suur magusasõber, siis sai desserdi valmistamisest tema uus hobi ning oskuste paranedes hakkas ta kohvikutesse erinevaid magustoite ja eritellimustorte tegema.