Gindome’i džinnikooli uued maitsed

Kindlasti oleks nii mõnigi õpilane sammunud kooli poole kepsakama sammuga, kui seal oleks õpetatud neid peeneid kunste, kuidas destilleerida džinni. Tallinnas on aga nüüd selline kool, kus The Hope Distillery peadestilleerija (paberitega master distiller) Steen Lerche-Jensen õpetab tuntud napsi peenemaid saladusi. Koolitükid kestavad „paar“ tundi ja lisaks mitmekülgsetele uutele teadmistele saab õhtust kaasa ka pudeli päris enda retsepti järgi kohapeal valminud džinni.

„Džinni destilleerimine on tegelikult lihtne, kuid äärmiselt loov tegevus, sest igal inimesel on omad maitse-eelistused, mida saab džinni valmistades kasutusele võtta. Džinnikoolis teeme läbi kogu joogiloomise tervikprotsessi, mille jooksul inimesed näevad, kuidas üks naps sünnib – ideest pudelisse villimiseni,“ selgitab Lerche-Jensen, kes on džinne aastakümneid omal käel tundma õppinud ja neid kaubamärgi Gindome all nüüd mõni aasta ka ise valmistanud.

Unikaalne maitsekool

Mujal maailmas on mitmeid sarnaseid džinnikoole, mis on nüüd ka Fahle kvartalis sisse seatud, kuhu saab nii üksinda, seltskonna kui ka kollektiivina tulla õppima seda, kuidas toimub destillatsioon, kuidas luua joogiretsepti ja kuidas džinn ka päriselt valmib ning pudelisse saab. Koolitus algab tunnise loenguga, mille jooksul käiakse läbi kogu džinniajalugu, degusteeritakse pildi saamiseks erinevaid džinne ja vaadatakse üle joogi valmistamise tehniline protsess.

„Seejärel algab loovtöö: kõik osalised saavad panna kirja enda need maitsed või toorained, mida sooviksid oma järgmises, praktilises töös kasutada. Selleks on meil laudadel purkides kümneid ja kümneid erinevaid klassikalisi ning ka ebatavalisi koostisosi, mida uurides, maitstes ja nuusutades hakata panema kokku oma džinniretsepti. Kui plaan olemas, asume juba reaalselt džinni valmistama,“ selgitab master distiller.

Kahele pikale letile on moodustatud kokku kümme töölauda, mille keskseks töövahendiks on pisikene, kaheliitrine pot-still ehk padadestillaator. Alustuseks toimub erinevate maitset ja aroomi džinnile andvate toorainete purustamine, nende alkoholis leotamine. Kui vajalikud ühendid on leotuse käigus algalkoholi kätte saadud, valatakse kõik destillaatorisse ja läidetakse tuli: antud kontekstis vajutatakse käima kuumaplaat. Pidevalt protsessi jälgides „põletatakse“ masinast välja kange džinnidestillaat, mis omakorda 43% alkoholikanguseni lahjendatakse ja villitakse.

„Pudel korgitakse, sildistatakse ja sellele järgneb protsessi üks olulisemaid hetki: oma džinnile nime andmine. Umbes kahe ja poole tunni jooksul on iga osaleja saanud ülevaate, kuidas seda üht ajaloo vanemat jooki tehakse. Võin kinnitada, et kogu kooli ajaloo jooksul on kõik õpilaste džinnid alati välja tulnud,“ lisab Lerche-Jensen. Džinnikool on hetkel populaarne erinevate kolleegigruppide hulgas, kuid MyGini koolis peetakse ka tähtpäevi ja kord kuus on võimalik tootja kodulehelt osta pääse ka nii-öelda avatud kursusele.

Klassika, mis mõjub värskena

Lerche-Jenseni enda teekond džinnimaailmas algas eelmisel aastatuhandel Londonis, kuhu mees oli siirdunud turvalisest Taanist õnne otsima. Samal ajal, kui kolleegid ja sõbrad vaatasid jalgpalli, otsis Lerche-Jensen uusi džinnimaitseid. Töö rahvusvahelise kvaliteedijuhina IT-sektoris pillutas teda maailmas ringi, kuni tõi Tallinna. Siia paikseks jäänuna otsustas Lerche-Jensen koroonaaja tingimustes – lukustatuna siseruumidesse – läbida master distiller’i koolituse ja asutada kohe ka oma tootmise. Brändinimes tähistab „dome“ teatud tüüpi kohta, kuhu tullakse kokku, seega tähendab Gindome kohtumispaika džinnihindajatele.

Lerche-Jensen kuulub stiililt nende destilleerijate hulka, kes usub, et õige džinni saab, kui destilleerida kõiki maitseid ja aroome joogile andvaid tooraineid koos: töö nende kokku kõlamiseks tuleb anda retsepti luues ja katsetades. Nii ei jõua Gindome’i vabrikus pudelisse jook, mida ei ole mitmeid kordi katsetatud, uuesti ja uuesti retsepti timmides õigesse suunda aidatud.

„Kasutame oma tootmises võimalikult puhast piiritust, parimaid tooraineid, et Gindome’i džinnid oleksid oma kvaliteedilt võimalikult kõrgel tasemel,“ mainib master distiller. Hetkel on vabriku sortimendis viis erinevat džinni, mille hulgas on ka üks, mida keegi teine Eestis ei tooda: stiiliks on Old Tom ja oma nime on see saanud selle järgi, kui keeluaja Londonis märkis kõrtsi uksele asetatud kass (elusa, topise või kujuna), et „siit saab džinni“. Kass, kelle järgi salamärguannet andma hakati, kandiski nime Old Tom. Sama nime kannab ka Gindome’i versioon sellest džinnist. Lisaks toodetakse klassikalist London Dry džinni Viking, peediga värvitud maitsenapsi Ambrosia ja kaks aastat vaadis laagerdunud džinni Admiral.

Gindome on lühikese ajaga olnud ka edukas tootja, sest maailma olulisematelt võistlustelt on tulnud nii kulda kui ka hõbedat: Taani muinasjututegelase järgi nime saanud navy strength džinn Mermaid kuulutati 2024. aastal San Franciscos peetud World Gin Awards’il plaatinumi vääriliseks, see tähendab, et on kolm aastat järjest võitnud topeltkulla. Erilised on ka džinnipudelitel olevad sildid: Lerche-Jensen ütleb, et kauni välimuse taga on Ukraina disainerid, ühtlasi on ka sildid seal trükitud.

Kogu info Gindome’i ja MyGini džinnikooli kohta on leitav aadressilt gindome.eu. Silma tasub peal hoida ka nende Instagramil ja Facebookil: @gindome_eu ja @mygin_eu

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA.