Kuna tänapäeval on ka muid veekeetmise võimalusi, pannakse samovar tööle ennekõike erilistel juhtudel, siis, kui koguneb perekond või on oodata külalisi. Vanasti joodi samovariveest tehtud teed mitmel korral päevas, kohe hommikul ja õhtul, enne sööki, söögi ajal ja ka pärast sööki.

Samovar

Selleks, et korraldada õige samovaritee joomine, peab pererahvas ette võtma mitmed tegevused: puhastama samovari, valmistama ette küttematerjali, tooma head värsket vett, hankima teed või muid taimi kuuma joogi valmistamiseks, muretsema endale õiged nõud, katma laua hea ja paremaga (keetma suhkru, küpsetama pirukad, keetma moosi jne), kutsuma kokku külalised või oma pere liikmed.

Kõik need tegevused erinevad perekonniti mõnevõrra. Mõni eelistab kütta samovari sütega, teine puulaastudega, kolmas männikäbidega. Erinevad ka joogid, mida valmistatakse samovaris keedetud veega ja toidud, mida pakutakse tee kõrvale. Kostituste valik võib sõltuda ka kirikukalendrist ja paastuajast. Selle juures jääb muutumatuks soe tunne, mida tekitab ühine teejoomine.

Samovaritee joomine on ennekõike viis võtta aeg maha ja olla koos inimestega, kellest hoolid. Samovari eest hoolitsemine nõuab täielikku keskendumist: tule tegelemine, teetseremoonia korraldamine, külaliste kostitamine ja oskuslik vestluse juhtimine aitab viia mõtted eemale igapäevastest muredest. Samovaritee joomine on tegevus, mis soodustab mõnusat vestlust, muudab inimesi lähemaks, avab südameid, loob sideme esivanematega. Samovaritee joomise traditsioon on eksisteerinud Peipsiveeres pea kaks sajandit.

Samovaritee joomine

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena