Planeeri, roteeri, varu mõistlikult: tuletame meelde, millised tooted võiks olla igas koduses kriisivarus

Viimase nelja aasta ostustatistikast võib välja lugeda, et Eesti inimesed on ootamatuteks paremini valmistunud. Eksperdid soovitavad, kuidas hoida kodused varud värskena ja vältida raiskamist.

„Viimasel neljal aastal on Eesti inimesed pidanud kokku puutuma viie eritüüpi ettearvamatu olukorraga, mis on sundinud elukorraldust oluliselt muutma, aga mis on piiranud ka ligipääsu toidule ja veele. Seetõttu on oluline omada kodus hädaolukordadeks vajalikku toidu- ja veevaru,“ ütleb Maxima müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa.

Koroonapandeemia puhkedes nägi Maxima oma kauplustes mitmel päeval ligi kahekordseid müügikäibeid. „Tegemist oli esimese ja seni suurima kaupade mahulise varumisega, mida oleme Eestis näinud. Hilisemad ootamatuid olukordi põhjustanud sündmused ei ole taolist varumist korranud. Võib oletada, et pered, kes varusid koguvad ja uuendavad, teevad seda pidevalt ja mitte hoogkorras. Teadlikkuse kasvule on kaasa aidanud nii ootamatud olukorrad ise kui ka päästeameti teavitustegevused,“ hindab Terasmaa.

Käitumisteadlane ja psühholoog Andero Uusberg, kes oli ka üks valitsuse teadusnõukogu liikmetest eriolukorra ajal, leiab, et Eesti inimesed on viimaste kriiside kogemuste najal muutunud ratsionaalsemaks ootamatuteks olukordadeks valmistumisel. „Inimese aeg ja keskendumisvõimalused on piiratud. Nii kaua, kui inimese psüühika jaoks on millegi saabumise tõenäosus kaduvväike, ei ole sinna optimaalne oma aega ja keskendumist investeerida. Riskide adekvaatne ennustamine on ka ebameeldiv, seetõttu on inimesed sageli veidi optimistlikumad, kui oleks põhjust. Samas, kui millestki on palju avalikkuses juttu, siis tunnetatud tõenäosus inimeste peades kasvab – see võib olla ka selle taga, miks Eesti inimesed on varasemast rohkem ootamatusteks valmis,“ näeb Uusberg.

Kuigi koroonaviirusega seotud eriolukorra algul osteti palju kauasäilivat kaupa ning hügieenitarbeid, puudus laiem teadlikkus, mida osta, et pikaajaliselt iseseisvalt hakkama saada. „Varude kogumine ilma läbimõeldud plaanita võib viia raiskamiseni – näiteks riknevad toidud enne kasutamist või unustatakse veepudelite aegumine,“ selgitab Terasmaa.

Kuidas aga luua terviklik varuplaan, mis hoiab varud värskena ja väldib raiskamist?

Planeeri teadlikult: varude kogumise põhimõtted

Esimene samm on hinnata oma koduse majapidamise vajadusi. Arvesta pere suurust, igaühe vajadusi (näiteks allergiad või toidutalumatused), samuti koduloomade vajadusi. Üldine soovitus on hoida vähemalt kahe nädala jagu toidu- ja veevaru, kuid paljud eksperdid soovitavad varuda rohkemgi.

Toiduainete osas on oluline keskenduda mittekergesti riknevatele toodetele. Nendeks on konservid (liha, kala, köögiviljad, supid), kuivained (riis, pasta, oad, läätsed, kaerahelbed), teraviljad ja jahutooted, energiarikkad suupisted (pähklid, kuivatatud puuviljad, seemned, müslibatoonid, küpsised, maiustused, mesi).

Samuti tuleb arvestada joogivee kogumisega – rusikareegel on vähemalt kolm kuni neli liitrit vett inimese kohta päevas, sellest kaks joomiseks ja kaks hügieenitegevusteks ja toiduvalmistamiseks.

Rotatsioonisüsteem: hoia varud värsked

Toitude riknemise ja äraviskamise vältimiseks on mõistlik kasutada rotatsioonisüsteemi. Rotatsioon tähendab, et uusimad toiduained tuleb asetada varude taha ja vanemad tooted tuuakse ettepoole, et need esimesena ära tarbitaks. Ka kauplustes ja ladudes kasutusel lihtne ja loogiline paigutus aitab hoida varusid värskena ja vähendab raiskamist.

Rotatsioonisüsteemi rakendamiseks oma kodus tuleb varusid näiteks kord kuus või kvartalis üle vaadata, kontrollida varude seisukorda, märkida üles aegumiskuupäevad ja tarbida kõige varem aeguvad tooted esimesena.

Tarbitud toodete asemele tuleb leida asendustoode. Nii püsivad varud ajakohased ja perele piisavad.

Kasutada tuleks korralikke säilituskarpe, purke, et kuivained püsiksid värsketena ega puutuks kokku niiskusega.

Veevarud: kuidas säilitada ja uuendada

Joogivee säilitamine on samuti oluline osa toidu varumisest. Poest ostetud veepudelid on praktiline lahendus, kuid ka need vajavad rotatsiooni, sest pudeliveel on tavaliselt parim enne kuupäev. Kontrolli ka veepudelite kuupäevi regulaarselt ja tarbi või kasuta vanemad pudelid esimesena.

Toitumiskava toidu raiskamise vältimiseks

Üks võimalus on vältida varude aegumist ja raiskamist koostades toitumiskava, kus arvestate ka varutoitudega. Selle rakendamiseks võiks võtta igal nädalal või kuul menüüsse mõni toiduaine varudest ja asendada see uuega. Näiteks võib kasutada konserveeritud köögivilju suppide valmistamisel ja kuivtooteid nagu pasta ja riis argipäevatoitudeks.

Kasulik oleks õppida, kuidas kasutada minimaalse energiakuluga toiduvalmistamise meetodeid – heaks lahenduseks on omada kergelt kuivatatud või külmkuivatatud toitusid, mis vajavad valmimiseks vaid kuuma vett. Nii olete paremini ette valmistatud olukordadeks, kus elektri- või gaasivarustus on piiratud.

Jaanika Terasmaa sõnul on viimase nelja aasta kriisid andnud Eesti inimestele olulise õppetunni – valmisolek on võtmetähtsusega. „Kuigi riik ja omavalitsused teevad jõupingutusi, et tagada turvalisus ja põhiteenuste jätkumine, on iga inimese ja pere vastutus olla valmis ootamatusteks. Olgu selleks ekstreemsed ilmastikuolud, tarneahelate katkestused, julgeolekuohud või majanduskriisid – varude kogumine on muutunud praktiliseks viisiks oma pere heaolu tagamiseks,“ ütleb Terasmaa.

Soovitused neljaliikmelisele perele

Päästeameti ettearvamatu olukorra koduste varude nimekirja põhjal võiks kahe vanema ja kahe lapsega peres olla kodus järgmised kogused toitu ja esmatarbevahendeid:

• 28 liitrit vett (4 liitrit vett inimese kohta päevas)

• Leivaküpsetussegu või leivad (3-4 leiba või leivasegu pakk)

• 14 konservi (liha-, kalakonservid)

• 2-3 kg riisi või pastat

• 1-2 kg tatart või kaerahelbeid

• 2-3 kg kuivatatud või külmutatud puuvilju ja köögivilju

• 1-2 kg pähkleid, seemneid või kuivatatud suupisteid

• 1-2 pakki küpsiseid või suure energiasisaldusega batoone

• 2-3 liitrit piimapulbrit või UHT-piima

• 1-2 purki mett või moosi

• Vastavalt vajadusele suhkrut, soola ja maitseaineid

• Gaasi- või priimuspõleti koos varugaasiga (või alternatiivne küpsetusvahend)

• Tikud ja süütevahendid

• Küünlad ja alternatiivsed valgusallikad

• Esmaabikomplekt valuvaigistite, haavasidemete, antiseptikutega

• Piisavas koguses kriitilisi ravimeid iga pereliikme jaoks

• Hügieenitarbed: seep, hambapasta, tualettpaber, märjad salvrätikud

• Prügikotid ja korduvkasutatavad sööginõud

• Raadio (patareidega või käsitsi keeratav)

• Patareid ja akupank

• Taskulambid ja varupatareid

• Vajadusel väikelaste vajalikud toidud ja mähkmed

• Eridieediga pereliikmete eritoit

• Soe riietus, tekid, magamiskotid (kui kodu kütmine pole võimalik)