Kaks head asja ühes potis: risotto alla carbonara! Mis juhtub, kui ühendada kreemine mustast piprast ärksust saav kaste hoopis riisiga?

Hedonism! Millisel muul moel võtta kokku rooga, mis ühendab endast slow-cooking’u meditatsiooni, Itaalia kuulsaima riisieine ja hommikusöögiks mõeldud peekoni koos munadega. Toidupuristid võivad siinkohal edasi kerida, kuid teistega segame kokku portsu risotto alla carbonara’t.

Itaalia köögi üks kindel nurgakivi on pasta carbonara, mille valmistamine tundub treenimata silmale marulihtne, kuid milles meistritaseme saavutamine võtab aastaid. Olen valmistanud seda pancetta-singist, vabajooksukanade munast, värskelt valmistatud pastast ja minimaalselt 36 kuud laagerdunud parmesanist õhtusööki umbes sadakond korda ja ikka üllatab, kuidas mõni keere enam musta pipart või teistsugune sink ning mahemuna muudab toidu maitset totaalselt. Olen täiesti sõltuvuses selle pastaroa saladuse lahti muukimisest. Mis aga juhtub, kui ühendada see kreemine mustast piprast ärksust saav kaste hoopis riisiga?

Reegel, mis tagab ideaalse risoto, on samuti lihtne ideena, kuid keeruline pliidi ääres. Tähelepanu tuleb pöörata detailidele, milleks on loomulikult parima tooraine kasutamine, riisisuuruseks peenestatud muud kasutuses olevad toorained ja – kõige kriitilisem – pidev riisi segamine pajas. Küsite, miks? Sest pidevalt riisi leemekihis segades hõõrutakse küpseva Arborio riisi kestast kastmesse tärklist, mis muudab kogu roa siidiseks, kreemiseks ja maitserikkaks.