Milda Žemaitienė

Maailmas leidub sadu kohvi alamliike, millest mõni on muutunud lemmikuks ja mõni alles ootab oma tähetundi. Enamik alamliike koosneb kahest peamisest turgu valitsevast kohvisordist, milleks on araabika ja robusta.

Araabikat eelistatakse selle maheda puuviljase ja hapu maitse tõttu. Oad on suuremad ja maitse pehmem. Robusta on seevastu täidlasem ja maalähedasema maitsega ning vähese happesusega. Oad on väiksemad, kuid sisaldavad rohkem kofeiini, mis annab kangema ja mõruma maitse.

„Huvitav on see, et araabikat ja robustat segatakse sageli omavahel kokku, et luua erinevaid tasakaalustatud maitseid. Sama sorti kohvioad võivad omavahel erineda ka olenevalt päritoluriigist, kus ube mõjutavad kliimatingimused ja muld. Näiteks erineb Etioopia araabika Colombia või Brasiilia araabikast. Kohvi võib võrrelda veiniga – päritoluriigis valitsevad tingimused annavad kohvile ainulaadse maitse ja aroomi ning seega on maitsete mitmekesisus tohutu,“ ütleb Žemaitienė.

Lahustuva kohvi valmistamine: oast tassini

Lahustuvat kohvi toodetakse tavalisest kohvioast, kuid selle valmistamine on keerulisem ja aeganõudvam kui jahvatatud kohvi või tavaliste röstitud kohviubade puhul. Ehkki lahustuva kohvi ümber tiirleb väga palju müüte, kasutatakse toote valmistamisel tegelikult vaid kaht koostisosa: kohviube ja vett.

Paljude jaoks on kõige tuntum ja levinum kohvivalmistusviis kuuma vee kallamine tassis olevale jahvatatud kohvile. Nii lahustuvad kohviubade lahustuvad osakesed vees, andes joogile kohvi värvi. Sel juhul lahustuvad siiski vaid mõned kohviosakesed – ülejäänud eemaldatakse kohvipaksuga, mis on kohvi tootmiseks äärmiselt mittesäästlik.

Žemaitienė sõnul on lahustuva kohvi tootmise eesmärk kohviubade potentsiaali täielikult ära kasutada. Tootmine algab kohviubade röstimisega. Röstitud kohviubadel tekib soovitud maitse ja aroom. Seejärel oad jahvatatakse ja vee kallamise asemel hakatakse neid aurutama. Selles etapis on kõige tähtsam lahustuvate kohviosakeste võimalikult tõhus eraldumine. Aur kogub võimalikult palju lahustuvaid kohviosakesi, mis muutuvad auru jahtudes paksuks kohviekstraktiks. Nii kasutatakse kohviube täies mahus, väärtuslikke kohviosakesi raiskamata.

„Kohviekstrakt ei ole midagi enamat kui tavalise mokakannuga valmistatud kohv, kuid valmistamise tõhustamiseks ja kohvioa sisust kuni 80% eraldamiseks on ekstrakt palju tugevam. Kasutame tootmisel ainult vett ja erinevaid temperatuure ning rõhke, kuid tänu meie spetsialiseeritud laboritele ja tegusatele teadlastele suudame vähem vett ning kohviube kasutades eraldada rohkem kofeiini ja muid kohviosakesi. See on üks põhjus, miks lahustuv kohv on üks jätkusuutlikumaid lahendusi kohvitööstuses,“ ütleb Nestlé Balticsi kohvi ärijuht.

Viimane samm on ekstrakti kuivatamine. Selleks on kaks peamist meetodit: külmutamine ja kuumutamine. Kuivatamine eemaldab kohviekstraktist vee ja muudab järelejäänud materjali olenevalt kuivatustehnoloogiast graanuliteks, kristallideks või pulbriks. Kohv on igal juhul sama, kuid vesi on eemaldatud erineval moel.

Populaarsus ja tulevikusuundumused

Viimastel aastatel on muutunud väga populaarseks kodused kohvimasinad. Paljud inimesed eelistavad kohvimasinaid, sest need võimaldavad neil nautida kodus värskelt jahvatatud kohvi. Siiski on lahustuv kohv tänu lihtsale valmistusviisile ja jätkusuutlikkusele endiselt üks populaarsemaid valikuid. Lahustuva kohvi tootmine on väga tõhus ja peaaegu jäätmevaba, mistõttu on see tänapäeva keskkonnateadlikule tarbijale ahvatlev valik.

„Lahustuva kohvi turg on endiselt stabiilne, kuna tarbijad hindavad selle eeliseid. Kuna lahustuv kohv on jätkusuutlik, käepärane ja kvaliteetne, on tarbijate arv viimaste aastatega kasvanud. Tõenäoliselt jätkub see suundumus ka tulevikus, sest lahustuva kohvi tootjad teevad pidevalt uuendusi, et kohv püsiks kvaliteetne ja ahvatlev,“ ütleb Žemaitienė.

Jaga
Kommentaarid