KUULA | Peakokk Inga Paenurme aus sissevaade koolitoidu probleemidele: koolisöökla pole restoran, vaid iseteenindusbuffee, kus tuleb arvestada 1000 inimese eelistustega

Täna on saatesse tulnud Inga Paenurm, kelle südameasjaks on viimastel aastatel olnud koolitoidu ideoloogia parandamine. Tema puhul on esile tõstetud tema tegevust noorte toiduteadlikkuse kasvatamisel ning paljude toiduvaldkonna koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel. Naine on projekti „Peakokad koolides“ käinud koolitamas nii koolikokki kui ka lapsi mitmetes Eesti koolides. Täna on Inga Toitlustusdivisjoni arendusjuht Dussmann Eestis ja Eesti Peakokkade Ühenduse Liige ning koolitoidu kohta on tal jagada nii mõnigi mõte.

Inga on olnud neli aastat Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk, mitmel korral hoolitsenud vabariigi aastapäeva vastuvõtu menüü eest. Ta on juhtinud Markovka Liikuvrestorani ning töötanud ka restoranides Pärl, Karl Friedrich, Nunne Kelder. 2005. aastal pälvis Inga Aasta Koka tiitli. Naine on panustanud väga olulisel määral kodumaise toiduvaldkonna arengusse ning pälvinud maailma kokkade ühe suurima tunnustuse, ehk Le Cordon Bleu autasu aastal 2020.

„Meil on täna väga maitsev koolitoit. Probleem on ühes teises kohas,“ jagab Inga. „Probleem on inimeses. Lapsevanemas, lastes, personalis ja ka koolipoolses personalis.“

„Tänapäeval on koolis buffee, kus kõik on eraldi. Isegi salatid ei ole enam koos vaid porgand on eraldi, paprika on eraldi, tomat on eraldi. Sa saad ise kombineerida ja ikka ei sobi. Tihti on kriitikute tagasisides väga isikuline lähenemine, mis mulle isiklikult meeldib või ei meeldi. Aga võtame suuremad koolid, kus on 600 või koguni 1400 last. Seda sama toitu peavad sööma 1400 last erinevast kodust, erineva isuga, erineva rahvusega. Ja nad kõik peavad sellest ühest toidukorrast saama kätte kõik vajalikud toitained,“ selgitab Inga. „See ei ole restoran ja sellest ei saa mitte kunagi restorani. See on alati iseteenindusbuffee, soovitab ta alustuseks hakata asju õigete nimedega nimetama. „Kui ma saaksin väita et me kasutame kõige värskemat toorainet, siis see oleks võimatu. Tänase hinnaklassi juures ei ole see võimalik. Me kasutame parima hinna ja kvaliteedi suhtes toorainet.“

Kui palju kõigub kvaliteet kooli või lasteasutuse kaupa sõltuvalt kokast kes antud koolis töötab? „Ma täna käin mööda koole ja räägin töötajatele, et firma nime kujundad sina, sina kes sa teed seda toitu. Ja kui sa ei oska seda teha südamega ja sa ei taha seda teha südamega, siis sa pead valima teise eriala.“ Kuid valukohana toob ta välja ühe olulise nüansi: „See pidev kriitika mida köögi tiimile antakse on nii masendav ja peamiseks põhjuseks, miks täna suurköökidesse on väga raske leida head personali.“

Oluliseks peab ta heade harjumuste sisse juurutamist. „Esimesed neli klassi - neil peaks olema söömine täiesti eraldi ja vähemalt 30-35 minutit. Kui me täna näeme vaeva esimese nelja klassiga, siis järgnevad aastad on meil kõigil lihtsam,“ selgitab Inga ja jagab põhilise palvena lapsevanematele ja kooli personalile, et julgustage lapsi erinevaid toite proovima, kasvõi natuke.

Muidugi jagame saates ka hulga praktilisi kööginippe:

-Inga jagab leivasupi valmistamise nippe: Millise nipiga saab eriti hõrgu ja vahulise koduse leivasupi?

-Kuidas teha karaskit? Inga täpsed juhised imehea karaski valmistamiseks ja maitsestamiseks

-Magus šokolaadikook mustade torbikseentega

-Erilised singirullid prosciutto singi ja päikesekuivatatud tomatitega

-Kookoskondenspiimast kookose ja pähklimaitselised kommid

-Inga lemmik porgandiga hakklihakaste

-„Ära vaata ainult retsepti, kasuta loogikat. Kokk oled siiski sina.“