Igaüks saab aidata Läänemerd päästa

Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Lämmastiku ja fosfori lisandumine, prügi ning ohtlikud ained randades on viinud selle ökosüsteemi kriitilisse seisundisse. Ometi pole kõik veel kadunud – käimas on algatus Läänemere kaitsmiseks ja igaüks saab sellesse panustada.

Läänemere hapnikutase on äärmiselt madal. Põhjuseks on õhusaaste ja tekkinud hapnikuvaegus, mis puudutab lausa 97 protsendi ulatuses Läänemerd. Eriti madala hapnikutasemega, niinimetatud surnud aladelt on kadunud mereloomad ja -taimed –, kokkuvõttes mõjutab see ka inimeste elu.

Liigne lämmastik ja fosfor võivad sattuda merre jätkusuutmatu põllumajanduse, vastutustundetu tööstuse ning asulate reovee tõttu, mis jõuavad merre ja tekitavad paljuräägitud eutrofeerumise probleemi. Merd saastavad ka mikroplastiosakesed, mis tekivad lagunevatest plastjäätmetest, kuid samuti jõuab mikroplasti loodusesse tööstuste ja kodumajapidamiste reoveest. Ohtlikud on veel mürgised ained (ravimid, pestitsiidid, raskmetallid, naftasaadused), mis veekogudesse sattudes kahjustavad seal elavaid elusorganisme. Kuid kõigest tehtust hoolimata on veel võimalik vähendada Läänemerel negatiivseid keskkonnamõjusid.

„Me soovime saada lüliks, mis toob inimesed merele lähemale. Tahame ühiskonnas edendada mere kaitsmise kultuuri, julgustada inimesi end keskkonnateemadel harima ning mõtlema, kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab,“ ütleb algatuse „Save the Baltic Sea“ eestvedaja Giedrius Bučas.

Ekspeditsioon ümber Läänemere: 8 riiki ja 6000 kilomeetrit

Bučas selgitab, et oluline on tegutseda juba täna, et suudaksime vähendada Läänemere reostust ja säilitada seda tulevaste põlvkondade jaoks. „Selleks algas käesoleva aasta märtsis „Save the Baltic Sea“ ekspeditsioon ümber Läänemere, mis viib kümme keskkonnaaktivisti 6000-kilomeetrisele matkale.“

„Ekspeditsioon kestab üheksa kuud ja selle jooksul külastab tiim kaheksat riiki, korraldades igas riigis harivaid ja teadust populariseerivaid üritusi ning arutelusid, viies samal ajal läbi ka rannikualade keskkonnauuringuid. Matka eesmärk on ühendada teadlased, poliitikud, ettevõtjad ja avalikkus, et leida parimad lahendused Läänemere säilitamiseks ning selle reostuse vähendamiseks,“ ütleb Bučas.

Praeguseks on tiim läbinud 2000 kilomeetrit Poolas, Saksamaal ja Taanis ning praeguseks on matkajad jõudnud Rootsi. Kõigis nendes riikides kutsuti kohalikke inimesi üles end Läänemere hetkeolukorraga rohkem kurssi viima. Bučase sõnul ei ole nende riikide rannad rannikureostuse probleemide suhtes immuunsed.

„80 protsenti leitud prügist koosneb plastist, suitsukonidest – mis on ohtlikumad, kui nad tunduvad – ja ilutulestiku jäänustest. Ekspeditsiooni liikmed viisid nendes riikides läbi rannikualade uuringuid ja koostöös teadusasutustega korraldati antud probleemide teemal hariduslikke üritusi,“ ütleb Bučas.

Ka sina saad Läänemerd aidata

Samuti kaasab ekspeditsioon enda tegevusse erasektorit, kes on valmis panustama Läänemere reostuse probleemi teadvustamisse. Ekspeditsiooni partnerite hulka kuulub Estrella Baltics, kes tutvustas hiljuti kartulikrõpsude sarja „Balti maitsed“. See mitte ainult ei sisalda maitseid, mis on siinkandis populaarsed, vaid kutsub ka Läänemere kaitsesse panustama.

Estrella Balticsi tegevjuht Sebastian Kala märgib, et hiljuti asutatud Save the Baltic Sea heategevusfondi panustab Estrella „Balti maitsete“ sarja krõpsu igalt müüdud pakilt ühe sendi Läänemere reostuse vähendamise toetuseks.

Maitsvad tooted ei tohiks valmida looduse arvelt

Ta lisab, et selle sarja krõpsupakkide tootmisel kasutatakse 21 protsenti vähem plasti, mis tähendab pakendi CO₂ jalajälje vähenemist 17 protsendi võrra. „Ettevõtte üheks eesmärgiks on tagada, et 2025. aastaks oleksid kõik toodetud krõpsupakid täielikult ümbertöödeldavad ja pakendite tootmiseks kasutatava plasti kogus väheneb samal ajal 15 protsendi võrra.“

„Muudatusi tuleb teha juba täna,“ ütleb Sebastian Kala. „2022. aastal seadsime endale uued eesmärgid vastavalt teaduspõhiste eesmärkide algatusele SBT (Science Based Targets Initiative). Tõhustame praegu uuendusi, et jõuda oma toodanguga väiksema energia- ja jäätmekuluni, samuti investeerime tõhusatesse tootmismeetoditesse.“

Võrreldes 2021. aastaga kavatseb ettevõte 2032. aastaks vähendada oma skoop 1 ja skoop 2 CO₂ heitkoguseid 50 protsendi võrra ning skoop 3 heitkoguseid 30 protsendi võrra.

„Püüame mitte ainult luua maitsvaid tooteid, vaid ka kindlustada kõrgeima taseme toiduohutuse. Plastpakendid kaitsevad erinevate kahjustuste eest ja aitavad hoida tooteid värske ning maitsvana, kuid usume, et seda ei tohiks teha planeedi arvelt. Otsime pidevalt viise, kuidas muuta pakendid õhemaks, kergemaks ja väiksemaks ning kasutada vähem trükivärvi ja plastikut,“ ütleb Kala.