Mee saladused – mis teeb iga purgi ainulaadseks?

Mesi on nagu vein – kaugelt vaadates on kõik üsna ühtemoodi, lähemalt uurides aga selguvad nüansid. Meele annavad maitse ja värvi taimed, kust nektar on korjatud, kuid olulised on ka korjamise ajal valitsenud ilm ja aastaaeg.

Eesti mesi on valdavalt segaõitemesi − meil on taimede liigirikkus suur ja mesilastel on võimalik valida endale meeldivaid taimi. Segamesi on mitmekesisema koostisega ja seega ka kasulikum kui monofloorne mesi.

Puhtalt ühe taime mett Eestis peaaegu et ei ole. Meie taimede massiline õitseaeg langeb kolmele-neljale nädalale suvesüdames ja mesilased korjavad korraga kõike, mis õitseb. Seetõttu võib erineda ka samas kohas korjatud mee maitse eri aastatel. Siiski võib Eestis leida mõne mee, milles on ühe taime nektarit rohkem kui 50% ja mida võib nimetada monofloorseks. Sellised võivad olla kanarbikumesi, aga ka kultuurtaimede tatra- ja rapsimesi.

Mee värvi mõjutavad kõige rohkem taimed. Kuid mõjutab ka korjeaeg – kuumaga korjatud mesi on tumedam, jahedal suvel heledam; kevadine mesi on heledam, suve lõpus vurritatud mesi sügav, küps ja tume. Suure pajunektari osakaaluga mesi on helekollane, võililllemesi tumedam kuldkollane ja põdrakanepilt saadud nektariga mesi peaaegu valge.

Uuri mee kohta rohkem.

Mesi on köögis väärt tooraine / Mesi meie toidulaual: mitmekülgne ja väärtuslik tooraine

Foto: Calum Lewis / Unsplash

Mesi sobib suurepäraselt paljude roogade ja küpsetiste valmistamiseks. Mesi rõhutab köögiviljade aroomi ja maitsestab liharoogasid, annab salatitele erilise maitsenüansi ning hoiab küpsetised kauem värsked.

Liharoogadele võlub mesi ainulaadse maitse ja rõhutab samas liha enda aroome. Ahjupraed ja -ribid on maitsvamad ja jäävad mahlasemaks, kui niristada enne küpsetamist nende pinnale veidi mett või mee- ja sinepisegu. Broileri küpsetamisel on just mesi see salajane koostisosa, mis teeb liha pinna ahvatlevalt kuldküpseks.

Köögi- ja juurviljaroogades aitab mesi parandada ja värskendada viljade maitset ja aroomi.

Salatikastmetes rõhutab mesi taimsete koostisainete loomulikku magusust.

Leiva, saia ja muude küpsetiste puhul säilitab mesi nende loomuliku niiskuse, hoiab neid kauem värskena ja parandab maitset. NB! Mõnel juhul on suhkrul küpsetist kooshoidev toime, näiteks rullbiskviidi küpsetamisel ei tohiks suhkrut täielikult meega asendada.

Avasta erinevaid viise, kuidas kasutada mett toiduvalmistamisel ja küpsetistes!

Kas teadsid?

• 1 dl mett kaalub umbes 140 grammi.

• Mesi karamelliseerub madalamal temperatuuril kui suhkur. Küpsetades langeta ahjukuumust 10–20 kraadi võrra ja pikenda veidi küpsetamisaega, et küpsetise pind ei muutuks liiga tumedaks.

• Mesi sisaldab umbes viiendiku vett. Seega vähenda retseptis antud vedelikukogust vastavalt.

• Kui asendad suhkrut meega, siis arvesta, et mesi maitseb suus magusamalt kui suhkur. Arvesta nii: 3 osa suhkrut = 2 osa mett. Näiteks 1 dl suhkru asemel sobib umbes 3/4 dl mett.

• Mees sisalduvad ensüümid hakkavad üle 40-kraadises kuumas hävima. Sooja joogi sisse võib mett ikka panna – tassis jõuab mesi kuumaga nii lühikest aega kontaktis olla, et selle ajaga kasulikud ensüümid ei kao.

• Mesi ei jää lusika külge kinni, kui kastad selle esmalt kuuma vette ja seejärel mee sisse. Lusikat võid määrida ka õli või võiga.

Loe ka mee säilitamise, mesilassaaduste ja mee headuse kohta.

Eesti metest on kõige kergemini äratuntavad need neli

• Kanarbikumesi – mõrkja maitsega nagu karamell, tumeda punaka tooniga. Ei kristalliseeru, jääb pikaks ajaks sültjaks nagu tarretis.

• Tatramesi – tumepruun, vürtsikas, omapärase maitsega. Peetakse Eesti metest kõige suurema hulga kasulike ainete sisaldusega meeks, rikas raua ja valkude poolest. Kristalliseerudes tekivad jämedad kristallid.

• Rapsimesi – valkjas kuni helekollane, kristalliseerub kiiresti ja muutub siis margariinisarnaseks, peaaegu valgeks. Väga magus, kergelt rapsiõli meenutava maitsega.

• Pärnamesi - helekuldne, läbipaistev, lõhnab äratuntavalt pärnaõite järele.