Mänguline õpe aitab eesti keelt paremini omandada

Eesti keele oskus või selle puudumine klienditeeninduses on valdav probleem. Mida siis teha? Kas jätta keeleoskuseta inimesed tööle võtmata? Maxima on leidnud teise lahenduse ning õpetab oma töötajatele eesti keelt ise.

Eesti muukeelsetel elanikel on olnud võimalik 30 aastat ilma eesti keeleta hakkama saada. Koolides ei õpetata piisaval tasemel eesti keelt ja isegi paljud õpetajad ei suuda eesti keeles õpetada. Seda kõike vaatamata aastaid kehtinud keelenõuetele. Kõige selle tulemusena olemegi täna olukorras, kus näeme, et muukeelsete seast saame inimesi värvata, kuid vajaliku töökeele peame neile sageli ise selgeks õpetama.

Maximas õpetatakse keelt kaupluste töötajatele, kes puutuvad kokku klienditeenindusega ning kes peavad jagama infot kaupade ja hindade kohta, kliente suunama ja juhatama ning tegema müügitehinguid. Õpetatav sõnavara ja väljendid lähtuvadki konkreetselt selle töö eripärast.

Õpetamiseks tehakse keelekohvikuid ning veebikoolitusi. Lisaks on toodetud poetöötajate enamkasutatavate fraasidega voldikuid ning töölehti ja numbrite õppimiseks lauamänge.

„Maxima läheneb keeleõppele mänguliselt. Näiteks keelekohvikutes peab igaüks kirjutama üles laused, mida ta kõige enam oma töös kasutab ning siis õpitakse neid eesti keeles ütlema ja kuulama. Nagu ikka, algus on raske ja õppurid mõistavad vaid üksikuid sõnu, kuid tasapisi tekib harjumus tuttavaid sõnu ära tunda. Pärast keelekohvikuid minnakse praktikale poodidesse, kus õppijad saavad omavahel n-ö poodi mängida, kehastades endid klienditeenindajateks ja klientideks ning proovides omavahel eesti keeles vestelda. Selline õppimine läbi mängu on väga efektiive ja aitab väga palju edasi,“ ütles Maxima Eesti talendijuht ja üks keelekohvikute eestvedajatest Heldi Sakkarias.

Veebipõhine keeleõpe on suunatud rohkem kaupluste juhatajatele ning seal pööratakse suurt rõhku vestluse harjutamisele ning kuulamisharjumuse arendamisele.

„Paljud õppurid on koolitustel öelnud, et nad ei julge eesti keelt rääkida, sest nad teevad vigu ning rääkides on kuulda suurt aktsenti, millesse suhtutakse sageli negatiivselt. Teine asi, mida öeldakse on see, et eestlased kipuvad ise väga kergelt vene keelele üle minema, kui näevad, et vestluspartner keelt hästi ei oska. Siinkohal tahaks eestlasi innustada suhtuma positiivselt neisse, kes vähemalt püüavad eesti keelt rääkida, mis sest et vigade või aktsendiga. Kogedes negatiivset võib käegalöömise ja loobumise tunne tekkida väga kergelt,“ lisas Sakkarias.

Maxima ei ole õppeasutus ning ei õpeta keelt selgeks, kuid keeleõppest saadud positiivsete kogemuste baasil lähevad töötajad sageli iseseisvalt keelt edasi õppima. Ja mis peamine, üha enam kasutatakse õpitut ka oma töös ja nii kasvab tasapisi poodides ka eesti keele rääkimise tase.

Alina Hrustaljova, Maxima Eesti Narva poe juhataja

Osalesin meie poes toimunud keelekohvikus koos kuue kolleegiga. Õppetunnid toimusid vestlusvormis ja olid väga lõbusad. Õpetaja selgitas hääldust, grammatikat ja keelereegleid väga lihtsate näidete abil. Paari lausega said selgeks asjad, mida ma aastaid ei olnud suutnud mõista, hoolimata sellest, et olen eesti keelt õppinud algkoolist alates ja ka ülikoolis ning erinevatel kursustel.

Olen sündinud Raplamaal, venekeelses peres. Narvas elan ma alates viiendast eluaastast ja siin ma eesti keelt praktiseerida ei saa, aga parema eesti keele omandamiseks ja keelebarjäärist ülesaamiseks vajaksin rohkem suhtlust eestlastega.

Eesti keelt on vaja kõigis minu eluvaldkondades, eelkõige tööl, aga ka uudiste ja raamatute lugemiseks.

Minu nõuanne kõigile keeleõppijatele - olge visad ja kannatlikud, iga keele õppimine nõuab aega ja pingutust, seega ärge oodake koheseid tulemusi. Ärge kartke vigu teha ja harjutage keele kasutamist iga päev.

Edu kõigile eesti keele õppimisel!

2023. aastal pälvis Maxima ka keeleõppeprojektiga „Maximas sõbraks eesti keelega“ Eesti Kaupmeeste Liidult Aasta Kaubandusteo tiitli arendusprojekti valdkonnas.