1. Tegemist on ühe kõige pikaealisema viinamarjasordiga. Riaz Baixases, Albariño sünnikohas, on paarisaja-aastaseid puid. Valgeid sorte, mis nii kaua vastu peaks, on maailmas vähe.

  2. Pikalt peeti Hispaaniasse sisserännanud sordiks. Põhjus: seda kasvatasid kohalikud mungad ning arvati et ta on tulnud mööda palverännuteid Saksamaalt või Prantsusmaalt Burgundiast. Võta näpust, selgus, et ta on ikkagi kohalik Rias Baixasest.

  3. Üks sortidest, mida lubatakse hakata kasvatama ka Bordeaux’s.

Ajalugu palverännuteedest muidugi päris mööda ei saa. Hispaanias jookseb palverännutee Santiago de Compostelasse, seega palverändureid jagus ja inimesed vajasid Galiitsia piirkonnas jootmist. Kirjalikud tõendid Alvarinho/Albariño kohta on juba 13. sajandist. Veidi levis ta ka Hispaaniast üle Minho jõe Portugali poolele, kus ta jäi pikaks ajaks ühe Vinho Verde piirkonna osa peamiseks marjaks. Seejuures ei ole Alvarinho seal sugugi kõige kergemate veinide osa, vaid just Vinho Verde kõrgema klassi veinide sisu.

Maitsed/lõhnad: luuviljad, greip, laim, lilled.

Lisaks Hispaaniale ja Portugalile kasvab Alvarinho/Albariño näiteks Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Uruguais ja Brasiilias. (Muide, Albariño ehk hispaaniakeelne nimekuju on maailmas rohkem levinud.) Kasvatakse seda siiani pergolates ehk siis saad Alvarinho/Albariño aedades saad sisuliselt jalutada viinapuude all, st marjad ei ole maapinna lähedal. Phylloxerast jäi ta muide puutumata ja nii on siiani alles ka väga vanu vääte.

Saates proovisime järgmiseid veine:

Stuudios rääkis Alvarinhost/Albariñost sommeljee Kristjan Markii, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii valik Alvarinho/Albariño’sid on võimas seiklus läbi maailma parimate veinipiirkondade.