Vahuvein, mida armastatakse vihata. Miks magusad šampanjad sommeljeedel näo viltu tõmbavad?

Prantsuse ikooniline šampanjatootja Moët & Chandon on nimi, mida armastatakse vihata: kuidas saabki üks suurtootja olla hea, kuidas luua iseloomuga veine, kui peab rahuldama masside vajadusi. Stereotüüpselt mõtlejail oleks vaid vaja pisut süveneda ühe suurema reservveinidega šampanjamaja pudelite tegelikku sisusse, et mõista, millega täpsemalt tegu. Nii et samal ajal vihatakse ka seda, kui palju kuulsa veinimaja šampanjasid tegelikult armastatakse.

19. sajandi algusest on Moët & Chandon olnud kuninga- ja keisrikodade lemmikjook kõikjal: seda veini eelistasid nii Napoleon Bonaparte kui ka Venemaa tsaar Aleksander I, nii kuninganna Victoria kui ka kuninga Louis XV armuke Madame de Pompadour.

Moët & Chandon on maailma suurim, ostetuim ja senini menukaim šampanjatootja: neile kuulub üle 400 hektari veiniaedu ja 28 kilomeetrit maa-aluseid keldreid, kuhu mahub ligi sada miljonit pudelit vahust veini. Koostööd tehakse kokku 2000 erineva marjakasvatajaga Champagne’is. Šampanja on muutunud asendamatuks elu parimate hetkede tähistamisel: näiteks avas 1967. aasta Le Mans’i ralli võitja Dan Gurney pjedestaalil just Moët Imperiali, pannes nii aluse šampanjapiserdamise traditsioonile.