KUULA | Vala välja!: leiame põhjuseid, miks armastada Kreeka veini
Opppaaaaa … kniks ja ülejala vasakule, kniks … opppaaa … kaelakuti kõik koos ja ülejala paremale, kniks … opppaaaa … Kes aru sai, siis oleme keset äkilisemat Zorba tantsimist … oppaaa ... vaatame Santorinilt otse merre langevat päikest. Meie ees laiutavad moussaka ja dolmade mäed, nende vahel aga voolab parim Kreeka vein, magusalt luksuslik masticha ja kohe serveeritaks galaktoboureko. Nautigem!
Kreeka veinil on kaks nägu: ühelt poolt on tegu ühe maailma vanima veinikantsiga, kus esimesed viinamarjadest joogid kääritati juba 6000 aastat tagasi. Teisalt on Kreeka kvaliteetse ja tänapäevase veinimaana veel noor ja roheline. Kreekas on piirkondlikud erisused kliimas, kasutatavates marjades, pinnases ja sademetes väga erinevad, seega on ka veinid erinäolised. Muuseas, hetkel toimub Kreeka päris omade viinamarjasortide renessanss ja 600 kohalikust marjast umbes 100 on täna põldudel/veinimajades kasutuses.
Stuudios on sommeljeed ja Eesti meistrid Karoline Reinhold ning Mikk Parre, kes elasid pool aastat Ateenas. Reinhold töötas sommeljeena Ateena Four Seasonsi hotelliketi Michelini tärniga restoranis Pelagos. Pooleaastase gastrolli jooksul rändasid sommeljeed riigis ringi, tutvusid piirkondadega, kolasid veinimajades ja lõid suhteid.
Kreeka viinamarjad on paljuski tundmatud, kuid nende potentsiaal on väga suur. Kas olete kuulnud midagi marjadest nagu Assyrtiko, Malagousia, Xinomavro, Agiorgitiko või Mavrodaphne, Liatiko, Goumenissa? Aina enam riike ja tootjad on hakanud kasutama Kreeka sorte: Assyrtiko marja kasvatatakse Austraalias ja Lõuna-Aafrikas, Xinomavrot kasutatakse Toskaanas ja Hiinas. Põhjus on selles, et Kreeka marjad on väga head kohanejad, kellel oni tugev elutahe ja kes peavad kliimamuutusele vastu.
Kreeka veinid on joojasõbralikud, veine toodetakse ikka ja alati sooviga pakkuda inimestele elamust, kuid mitte sellist, mille nautimiseks on vaja omada erialakraadi. Veinid on kutsuvad, pehmed, inimlikud, kuid kindlasti mitte igavad või iseloomutud. Kaugel sellest! Proovige lonks sügavalt marjast, samas kreemist Xinomavrot või Goumenissat. Assyrtiko on Santorinil päevavalguse kaugusel sellest, mida sama mari pakub joojale näiteks Amyndeoni piirkonnast.
Saates proovisime järgmisi veine:
P.S. Saates maitstud teine ja neljas vein – Assyrtiko ja Goumenissa – kuuluvad Reinholdi maaletoodavasse portfelli. Nende mekkimiseks tuleb sammud seada kas vinoteekidesse Time to Wine ja Vixen või restorani 180 by Matthias Diether.
Joogisaadet juhtisid Martin Hanson ja Keiu Virro. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
