Eestlane, kas sa hapendatud toitu sööd? Euroopa teadusuuring küsib eestlaste söögieelistuste kohta

Igal Eesti inimesel on võimalik osaleda üleeuroopalises uuringus, mille eesmärk on hinnata hapendatud-kääritatud toitude tarbimist.

Teadupärast teevad fermenteeritud toidud maailmas taas võidukäiku – üha rohkem soovitavad teadlased, aga ka toitumisspetsialistid inimestel pöörduda vanade heade retseptide poole. Hapendatud toiduained sisaldavad elusbaktereid, toovad vaheldust menüüsse, aitavad säilitada köögivilju, mida värskena ei saa kaua hoida, ja võivad aidata kaasa paremale tervisele. Kas me sööme hapendatud toiduaineid piisavalt, liiga vähe või palju, need ongi küsimused, millele teadlased vastust otsivad.

Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlase Signe Adambergi sõnul on tegemist märkimisväärse uuringuga, mis hõlmab üle 30 Euroopa riigi. Küsitlus on osa Euroopa teadus- ja tehnoloogiavõrgustiku PIMENTO – COST ACTION CA20128 – Promoting Innovation of ferMENTed fOods tegevustest, mille pikem eesmärk on tõsta esikohale just hapendatud ja kääritatud toidu innovatsioonialane tegevus, mõjutada positiivselt inimeste tervist ja toitumisharjumusi, suurendada hapendatud toitude piirkondlikku mitmekesisust ja ka toetada kohalikku tootmist. Adamberg tunnistab, et sellist küsitlust ei ole Euroopas varem läbi viidud.

Uuring hõlmab Euroopat ja on küsitluse vaates jagatud neljaks piirkonnaks. Eesti tarbijad on ühes grupis Põhja-Euroopa ja Balti riikidega – on ju siin toidulaud ja -eelistused suhteliselt sarnasemad. Meie kõigi eelistusi küsitakse 12 toidukategooria kohta: hapendatud köögiviljadest ja piimatoodetest haputaignaleiva ja jookideni, fermenteeritud liha- ja piimatoidu asendajatest kuni tee ja kohvini. Vastuseid analüüsitakse neljas grupis: mehed, naised, noored täisealised (18-50aastased) ja vanemad täisealised (üle 50aastased).

Küsitlusele, mis aitab koguda andmeid Eesti inimeste söömisharjumuste ja igapäevase toidulaua kohta, saab vastata SIIN. Esitatud valikust leiab ka eesti keele.