Istun Tamperes kohvikus Valkoinen Puu – kui vaadata kaarti, näeb kohe, et Tallinn on Tamperega võrreldes ikka elu keskpunktis. Veel natuke põhja poole ning vastu tuleb vaid mõni üksik suusataja ja karjast eemale eksinud põhjapõder. Tamperes kehtivad aga selgelt mingid teised loodusseadused kui meil, hinnad on väga meeldivad ja kõik tundub olevat võimalik. Isegi globaliseerumine on jälle positiivse tähendusega – või kuidas muud moodi kui globaliseerumise ilminguna peaks tõlgendama seda, kui üks ameeriklane ja soomlane kohtuvad interneti tutvumisportaalis, abielluvad, saavad neli last ja siis teise sama palju kohvikuid veel selle otsa?