KUULA | “Vala välja!“ veinikool: I am not drinking any f***ing Merlot!*
(6)Merlot on üks tuntumaid punaseid veiniviinamarju maailmas. Temast räägib sommeljee Marko Mägi, kes leiab, et tegemist on tõelise smooth operator’iga, mille kvaliteetsemad versioonid on unistuste lõuendiks igale veinimeistrile.
Nagu ikka ... alustuseks kolm põnevat fakti Merlot’ kohta:
Filmis “Sideways“ hüüab peategelane Miles (Paul Giamatti), et vihkab Merlot’d. Sellest on aga aru saadud pisut ekslikult. Miles ei vihka mitte Merlot’ maitset, vaid see esindab tema jaoks mälestust eksabikaasast ja naise lemmikviinamarja. Filmi lõpuks osutub tema lemmikveiniks ikkagi 1961. aasta Cheval Blanc ehk… Merlot. Filmiga seostub aga palju huvitavat statistikat. Näiteks selline: filmi esilinastuse ajal 2004. aastal oli Merlot’ käes 20% California turuosast, kaks aastat hiljem oli sellest alles jäänud 13%.
Merlot’ on kasvualadelt teisel kohal veiniviinamari maailmas. Sealjuures on ta laiema geograafilise spektriga kui Cabernet Sauvignon, mis on esimesel kohal.
Kogu Merlot-maailma kultusveiniks on 1961. aasta Pomerol. Vähem teatakse seda, et enamik selle aasta kultuslikke veine pärineb tegelikult toona vaid nelja-aasta vanustest viinapuudest, sest ilmaolud olid aastaid varem ära võtnud vanemad taimed.
Pikemalt juba saates, aga lühike ülevaade Merlot’st ka siin:
Merlot’ ajalugu viib Prantsusmaale Bordeaux’ paremale kaldale. Just sealses kontekstis mainiti teda esmakordselt raamatus 1783. aastal. Juba siis leidis autor, et Merlot’ maitseb suurepäraselt. Nime sai ta selle järgi, et mari meeldis ühtlasi väga ka musträstastele, prantsuskeeli “merle“.
Merlot’ isaks on Cabernet Franc ja emaks vähetuntud mari Madeleine Noire des Charentes. Kunagi peeti Carmenere’i Merlot’ks, aga võta näpust, DNA-testid näitasid, et ei ole see nii sugugi. Bordeaux’ veinisegudes on ta peamine mari Cabernet Sauvignoni, Cabernet Franc’i Pertit Verdot’ ja Malbec’i kõrval. Peamiseks kasvukohaks on Prantsusmaa, ent palju leiab seda marja ka Itaalias, USAs, Hiinas, Hispaanias, Tšiilis ja mujal.
Sünonüüme jagub (Medoc Noir, Bigney, Merlaut, Sémillon rouge jne), aga neid ei kasutata kuigivõrd.
Maitseprofiililt on Merlot’ omamoodi kameeleon. Sordi enesega seotud maitsed ehk primaarsed maitsed on ploom, kirss, metsmarjad. Sekundaarsed maitsed ehk maitsed, mis tulevad valmistamisest, toovad kaasa vanilje, piparkoogivürtsid ja suitsususe. Ühtlasi on Merlot väga hea terteriaalsete nootide edasiandja. See tähendab kõike, mis puudutab väärikat vananemist ja väljendub näiteks šokolaadi, tubaka ja metsaaluse lõhnani. Lihtsa ja tummise Merlot’ kontrast on suur. Lihtsam versioon on üsna moosine, sageli hästijoodav. Kallimad ja paremad versioonid on suurepäraseks lõuendiks veinimeistrile.
Saates mekkisime neid imelisi Merlot marja/veini näiteid:
Stuudios rääkis Merlot’st sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
