Müüti murdes – eestikeelset „tere“ peab saama iga Maxima poekülastaja

Maxima pälvis sel suvel algatatud keeleõppeprojektiga „Maximas sõbraks eesti keelega“ aasta kaubandusteo tiitli arendusprojektide valdkonnas. Maxima tegevjuhi Kristina Mustoneni sõnul on tegemist puhtalt Maxima enda initsiatiiviga, millesse investeeriti üle 30 000 euro: „Soovime murda seda kuvandit, et ka „tere“ ei osata meie poes eesti keeles öelda. Eesmärk on, et igas Maximas tervitab ostjat kauplusekülastaja selges ja puhtas eesti keeles.“

„Mis seal salata, eks Maximat ole päris kaua saatnud maine, et kohati võib meie poodides eestikeelse teeninduseta jääda,“ kirjeldab Kristina Mustonen keeleprojekti tagamaad. „Meie 3500 töötaja seas on omajagu neid, kelle eesti keele oskus vajab arendamist ja seda eri põhjustel. Eestis on palju selliseid inimesi, kes pole 30 aastaga riigikeelt ära õppinud. Samas on 12 protsenti meie töötajatest Ukraina sõjapõgenikud, kes soovivad samuti eesti keelt õppida.“

Maxima tegevjuhi sõnul tunnistab jaekett oma kuvandit seoses töötajate keeleoskustega ja võttis vastu otsuse – alustada mahuka programmiga, mille osaks oli keeleoskuste testimine, erinevad infomaterjalid iseõppeks, koolitused, sobivate keeleõppetasemete töövihikud, mentorlus, keelekohvikud jm.

„Näiteks koostasime eesti-vene minisõnastikud ja voldikud peamiste teeninduses kasutatavate väljenditega, samuti paigaldasime kaupluste siseruumidesse sõnastike ja väljenditega plakatid. Eraldi kassapidajaid ja teenindajaid silmas pidades koostasime viis suurt kaalutoodete sõnastikku, et lihtsustada suhtlust ostjatega,“ kirjeldas Maxima personalijuht Lea Kimber detailsemalt programmi sisu.

„Et meiega on alates eelmisest aastast liitunud ligi 400 Ukrainast pärit töötajat, koostasime ka neile infovoldikud, lisaks lõime ukrainlastele eraldi sisseelamisprogrammi „Tere tulemast Eestisse“, mis sisaldas ka peamist infot Eesti kui riigi kohta,“ lisas Kimber.

Keeleoskuse hindamine

Kokku hinnati Lea Kimberi sõnul majaväliste koostööpartnerite abil eesti keele oskuse taset ligi 600 töötajal, kes puutuvad otseselt kokku klienditeenindusega. Selle baasilt moodustati kokku kaheksa erineva tasemega veebipõhist ja kolm kontaktikoolituse õppegruppi.

„Koolitusgrupid on loodud erinevatele keeletasemetele, alates nendest, kellel puudub igasugune eesti keele oskus, kuni tasemeni B1 ehk inimestele, kes juba argitasandil teataval määral oskavad eesti keeles suhelda. Kõigi koolitusgruppide puhul oleme seadnud eesmärgiks saavutada keeleoskuse B2-tase ehk iseseisva keelekasutuse oskus, mille korral suudab inimene juba ladusalt eesti keeles suhelda,“ rääkis Lea Kimber. „Kauplustes oleme töö korraldanud ümber selliselt, et teeninduskohtadel töötaksid vähemalt B1- ehk suhtlustasandil eesti keelt rääkivad inimesed.“

Täiendava algatusena pakub Maxima töötajatele võimalust osaleda nn keelekohvikutes, kus igale töötajale, kes on passiivne keeleoskaja, pakutakse võimalust kiirkursuse raames võimalust eesti keeles rääkida. „Kauplustes koolitasime välja 120 mentorit, et nad oskaksid oma kolleegidele samuti algteadmisi edasi anda ja tutvustada näiteks uutele töötajatele sadat kõige vajalikumat teenindusväljendit,“ märkis Maxima personalijuht. „Samuti suuname inimesi, kes soovivad täiendavalt iseseisvalt eesti keelt õppida, pöörduma näiteks Narva või Tallinna eesti keele majadesse.“

Positiivne vastuvõtt

Kristina Mustoneni sõnul osaleb kevadeni kestvas keeleõppeprogrammis umbes paarsada Maxima töötajat, seda peajoones Tallinnas ja Harjumaal.

„Oleme kogu programmi ette võtnud oma jõududega ja omal kulul, sh väliste koostööpartnerite puhul. Kuna huvilisi on rohkemgi, kui me jõudsime korraga programmi kaasata, alustame uuel aastal juba teise ringiga,“ lausus Maxima tegevjuht.

Põhjus, miks Maxima võttis kogu keeleõppeprogrammi iseseisvalt vedada ega teinud koostööd näiteks töötukassa pakutavate keeleõppe võimalustega, seisneb personalijuht Lea Kimberi sõnul riikliku õppeprogrammi jäikuses. Nii näiteks peab programmis osalev tööandja tagama, et keeleõppele suunatu ka kursuse lõpetab. Samas, märgib ta, ei suuda sedavõrd suur tööandja nagu Maxima anda iga inimese osas täit kindlust, et ta kindlasti kogu õppeprogrammi läbi teeks.

„Seetõttu valisime oma lähenemise ja tagasiside näitab, et meie inimesed on selle võimaluse hästi vastu võtnud, eriti innukad on muidugi ukrainlased. Aga ka laiemalt – suhtumine on oluliselt muutunud ja inimesed on hakanud poodides eesti keelt rohkem kasutama,“ rääkis Lea Kimber.

Nii keeleõppeprogramm, millesse Maxima investeerib otseste kulude näol suurusjärgus 30 000 eurot aastas, millele lisandub veel muu ettevõttesisene panus, kui ka muud sellised initsiatiivid on Maxima tegevjuhi sõnul avaldumas ka väljastpoolt vaadates.

Tänavune uuringufirma Dive valdkonnauuring, mis selgitas välja parimat teenindust pakkuvad toidukaupluste ketid, näitas, et Maxima Eesti on teinud aastataguse ajaga võrreldes suure kasvu.

„Kui mullu sai Maxima Eesti hinnanguks 74 protsenti ning 4.–6. kohta jagati Prisma ja Grossi kauplustega, siis tänavu oleme kolmandal kohal 86,46 protsendiga. Selle tulemusega edestab Maxima näiteks Rimi, Prisma ja Grossi kauplusi,“ osundas Kristina Mustonen.

„Arvestades, et Maxima kauplustes käib iga päev keskmiselt 140 000 ostjat, siis meie soov on, et suudaksime neile kõigile ka ilusasti „tere“ öelda ja ka muudes küsimustes eesti keeles abiks olla,“ lisas ta lõpetuseks.