Mida me lähitulevikus sööme? Rain Kuldjärv nimetab trendid, mida toidumaastikul peale fermenteerimise peagi näha saame

Värskelt Eesti parimaks kokaraamatuks nimetatud fermenteerimisraamatu välja andnud Rain Kuldjärve peamine tegevusvaldkond on muidugi fermenteerimine ehk hapendamine, aga mees hoiab silma pea ka muudel toidutrendidel. Põnev on pidevalt avastada uusi tooteid. Väga selgelt on konkurssidel näha ka trende, kuhu suunas liigutakse ja mismoodi ettevõtted mõtlevad. Kuldjärve sõnul on seal väga hästi jälgitav kogu dünaamika, mis mõjutab Eesti toiduainetööstust tootearendusmaastikul.

Fermentatsioon tuleb kõikjal järjest rohkem päevakorda. „Ma ei mõtlegi siinkohal kapsa hapendamist vm, vaid täppisfermentatsiooni,“ täpsustab teadlane. Näiteks on bioreaktoris põhimõtteliselt võimalik toota piimavalku. Põneva näitena toob ta esile Solar Foodsi Soomes. Nende reklaamlause on „Toit õhust“ (“Food Out of Thin Air“). Neil on kasutusel sellised bakterid, kes suudavad süüa/siduda CO₂ ja toota valku. „Kui me vaatame tulevikutehnoloogia mõttes väga kauge pilguga, siis fermentatsiooni tähtsus kasvab tervikuna, väga palju asju hakatakse tootma läbi fermentatsiooni,“ on Kuldjärv kindel.

Üks asi on rääkida taimsetest alternatiividest. Et me teeme juustu sarnastest asjadest. Aga teine asi on see, et me suudame toota piimavalku läbi fermentatsioonibakterite ilma lehmata. Siis on võimalik teha juustu samamoodi kui lehmapiimast ja see ka maitseb siis nagu piimavalgujuust. „Ta ei ole veel täpselt same same, ja see ongi, mille arendamisega teadlased praegu tegelevad, põhimõtteliselt püüeldakse naturaalse piimatoote poole.“