KUULA | Kas tead, et vanasti kaalus leivapäts kuus kuni kaheksa kilo?

Eesti Vabaõhumuuseumi üks oluline päev on 17. september, kui tähistatakse Eesti leiva päeva. Leiva olulist rolli eestlaste püsima jäämisel ei saa kuidagi alahinnata. Õnneks on viimastel aastatel leivategemise oskus jälle au sisse tõusnud ja paljudes peredes küpsetatakse seda ise.

Eesti leiva päeval saab muuseumis talude vahel ringi liikudes näha, kuidas erinevatel ajastutel elati ja mida söödi-joodi. Eraldi näidatakse seda, kuidas vanasti leiba tehti.

„Enne veel, kui meil ei kasutatud rukkileiba, oli selle asemel odrajahu. Rukist on kasvatatud viimased tuhat aastat, aga odrajahu viimased kolm tuhat aastat,“ rääkis ürituste projektijuht Merike Puura. „Seetõttu saab 17. septembril Pulga talus näha, kuidas tehakse odrakäkke,“ lisas ta.

Lõimumiste ja sotsiaalsete programmide juht Einike Sooväli ütles, et Eestist pärit vili oli vanasti kõige hinnatum ja kallim võrreldes muudega, sest meie teradel oli suitsumaitse juures. „Ühtlasi said inimesed kindlad olla, et tera on piisavalt kuiv ja tungaltera ei ohusta neid. Kui nüüd rääkida leivateost, siis nälja ja hädade ajal segati rukkileivale isegi õlgi juurde, rääkimata samblast ja kaselehtedest.“

Kuula saatest, kuidas kanepiõli aitas muistseid eestlasi elus hoida ja millest tuli väljend „pandi istuma vee ja leiva peale“.