Selle suvel joovad kõik jälle longerot! Kuidas soomlaste lemmikjook sündis ja miks on see nüüd jälle menukaks saanud?

Kuigi võrreldes Soomega on long drink ehk kõnekeeles longero Eestis ikkagi uuem jook, on see tänaseks pea võrdselt populaarne mõlemas riigis ning just eeskätt nooremate täiskasvanute seas. Võib üsna kindlalt öelda, et longero kuvand soomlaste joogina on Eestis kadumas ning longero kui joogi populaarsus kasvamas, seda kinnitab fakt, et selle joogi austajaid ja tarbijaid on ajaga pigem juurde tulemas. Longero sünniloo ja soovitused selle joogi toiduga kombineerimiseks räägib lahti Saku õllesaadik Jürgen Tiisler

Olümpiamängud sünnitavad meile kangelasi, nende seas ka longero

Kas te olete kunagi mõelnud, kuidas lähenevad eestlased olümpiamängude korraldamisele ja kuidas lähenevad soomlased olümpiamängude korraldamisele? Õige vastus on, et eestlased tegid purjeregati ajaks tänaseni poelettidel populaarse Regati jäätise ja soomlased leiutasid 1952. aasta olümpiamängude ajal longdrinki – põhjanaabritelt laenatuna keelepärasemalt longero. Nagu paljud asjad siin maailmas, sai ka longero alguse praktilisest vajadusest – eesmärk oli olümpiamängude ajal vähendada jookide müügipunktides tekkivaid järjekordi ning soomlaste idee oli luua long drink ehk nn pikk jook, ehk jook, mis oleks juba ette segatud ja mille saaks teenindaja võimalikult vähese aja ja vaevaga kliendile serveerida. 1952. aasta olümpiamängudeks lõid soomlased tegelikult suisa kaks longerot – üks oli valmistatud džinni, teine brändi baasil. Brändi baasil tehtud longero ülemäära edukaks peale olümpiamänge ei saanud, ent teisest, džinni põhjal tehtust, kujunes välja menuk, mida meie tänapäeval longerona teame ja tunneme. Ning mis ka 90ndatest juba Eestis tuttav.