Metsmustikavaimustus! Taljesõbralik mustikakook puhuks, kui tahaks nautida kergemaid magusaid ampse

Metsamarjad on tunnistatud ühtedeks kõige antioksüdandirikkamateks marjadeks. Eesti metsade kroonijuveelideks saab pidada kõiki sealseid juba ammu teada-tuntud mamme: suurepärase magushapu maitsekooslusega mustikaid, jõhvikaid, metsmaasikaid ja -vaarikaid, murakaid, pohli.

Kui teha ainult üks samm oma söömisharjumuste muutmiseks, siis võiksid igapäevase rutiinina lisada peotäie marju pudrule või smuutisse. Head on need nii värskelt kui külmutatult ja kasulikud nii ajule, südamele, silmade tervisele kui ka seedimisele.

Metsmustikad on õrnad marjad ainult näiliselt. Et metsikus looduses ellu jääda, peavad need end kaitsma igat laadi loodusjõudude eest. Kaitse väljendub metsmustika suures antotsüaniinisisalduses. See loob omakorda marjade toiteväärtuse, mis on tervistava mõjuga näiteks nii inimese aju kui silmade, aga ka soolebakterite tööle. Mustikas on õrna koorega, samas väge täis, ja mõnus nosimine kõigile. Metsmustikas maitseb intensiivsemalt kui kodumustikas – see tuleneb viis korda suuremast orgaaniliste hapete sisaldusest kui kultuurmustikal.
Tummisemat värvi põhjustab kaks korda suurem antotsüaniinide sisaldus. Vitamiine on marjades enam-vähem võrdväärselt, C-vitamiini üle aga vaieldakse: kord on metsmustikas peal, kord kultuurmustikas.