Kodus toidu valmistaja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb müügi eesmärgil regulaarse toidu valmistamisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse elamiseks (nt eramaja köök ja selle juurde kuuluv kelder, abiköök, suve- ja väliköök). Teisele inimesele müüdav toit peab vastama toiduohutusnõuetele, mis on reguleeritud toiduseadusandlusega.

2. Mida tähendab toitlustamine?

Toitlustamine on toidu valmistamine ja turustamine otse tarbijale (sh toidu tasuta üleandmine). Toitlustamise alla kuuluvad näiteks toidu valmistamine, taaskuumutamine ja serveerimine.

3. Millal pean teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit?

Nii kodus toidu valmistamine müügi eesmärgil kui ka kodus toitlustamine on tegevused, millest tuleb Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku esindust teavitada. Teavitus on soovitatav esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

4. Kas pean teavitama ka siis, kui ma ei müü enda tehtud toitu regulaarselt?

Teavitamine ei ole vajalik, kui eraisik valmistab ja pakub toitu juhuslikult ja ühekordselt väikeses koguses, näiteks kooli-, küla- või kirikulaatadel või muudel sarnastel üritustel. Tegemist on heategevusliku üritusega, mille eesmärk on ühte kogukonda kuuluvatel inimestel kokku saada ja jagada ühisürituse tegemise rõõmu, mitte saada tulu. Sellist isikut ei peeta toidu käitlemise ettevõtjaks.

Kodukohvikute päev kuulub külalaatade tüüpi ürituste alla. Kodukohvikute alla kuulub kodus või koduaias juhuslik ja ühekordne toidu valmistamine eraisikute poolt, kellele selline toidu valmistamine ei ole tavapärane. Kui kutsute kodukohvikute päeval külastajaid toitlustama mõne teise toitlustaja, siis temal peab ikkagi olema vastav teavitus tehtud kas ajutise või teisaldatava ettevõttena. Niisamuti juhul, kui te ise olete teavitatud eraelamus toiduvalmistaja, siis tuleb teil teha teavitus ka toitlustajana. See ei ole enam eraisiku poolt juhuslik pakkumine.

Teavitatud või mitte, vastutab toidu pakkuja alati oma valmistatud ja serveeritud toidu eest. Mida rohkem külastajaid, st tarbijaid, seda suurem on vastutus. Peab meeles pidama, et toidu valmistamisel ning pakkumisel tuleb alati järgida toiduohutuse põhimõtteid. Jälgima peab lihtsaid toiduohutuse reegleid – toiduohutuse viit võtit, milleks on puhtuse hoidmine, toore ja valmistoidu eraldamine, piisav kuumtöötlus, õigetel tingimustel säilitamine ning puhta vee ja värske tooraine valik.

5. Millised seadusega pandud kohustused on toidukäitlejal?

Toidukäitlejad peavad järgima toiduohutuse nõudeid, et tarbijale oleks tagatud ohutu ja kvaliteetne toit. Toidu ohutus peab olema tagatud selleks, et sellega ei kaasneks riski inimese tervisele. Nõuded ongi kehtestatud tervistkahjustava riknemise vältimiseks.

Toidukäitlejad on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõusid selle tagamiseks. Üks abinõu on enesekontrolliplaani koostamine, mis on toidu käitlejatele kohustuslik. Enesekontrollis sisalduvate meetmete ja juhiste sisu detailsus sõltub alati tegevuse ulatusest ja iseloomust. Mõnel juhul võib sisu olla väga lihtne, näiteks praktilised tööjuhendid puhtuse pidamisest, temperatuuri jälgimisest ja töötajate juhendamisest.

Muu hulgas peab toit olema jälgitav. Toidu jälgitavus tähendab seda, et peab olema teada ja tõendatav, kust toiduvalmistamiseks kasutatav tooraine pärit on.

Ka toidu koostise ja allergeenide sisalduse kohta peab olema info. Tarbijal on õigus toidu koostisosade ja allergeenide kohta teavet küsida ja saada. Rohkem informatsiooni nõuete kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt kodus müügiks toidu valmistamise, avalike ürituste ja toitlustamise rubriikidest.