KUULA | „Vala välja!“: Inglismaa mullivein astub maailma parimatele jõuliselt kandadele
(1)Brittidel on maailma veiniarengus suur osa. Tõsi, enamasti tarbijate poolt vaadates. Inglismaa kuninga alamad on läbi ajaloo suurtes kogustes joonud nii Bordeaux’, Porto, Jerez’i kui paljude muude piirkondade veine. Vähem teame sellest, milliseid viinamarjaveine britid ise toodavad. Ja et nii mõnedki neist on šampanjaga võrreldavad!
Briti saartele jõudsid viinamarjad tänu roomlastele, kes kippusid viinapuid istutama kõikjale, kuhu nende garnisonid püsti pandi. Keskajal veeti veini saartele aga mujalt piirkondadest. See vähendas kohaliku veini olulisust. Lõpliku põntsu pani veinimajandusele esimene maailmasõda. Rasketest aastatest räsitud rahvale oli vaja kasvatada toitu, mitte raisata väärtuslikku maad viinamarjadele.
1950datest on Inglismaa veinimaastik arenenud aga tõusvas joones ja hetkel arvatakse, et toodang mitmekordistub lähimail aastatel. Inglismaa veinidest räägib saates lähemalt Baleni veinikaupmees Robert Vahur, kes esindab Eestis Inglismaa tippveinimaja Gusbourne. Tema hinnangul annab briti veinimeistritele julgust toodetavate veinide tase ja asjaolu, et viinamarjakasvatus on tulusam: kui kasvatada hektaril nisu asemel viinamarju tõuseb tulukus ligi 10 korda.
„Inglismaa vahuveinid on hämmastavalt kõrge kvaliteediga. Öeldakse, et Inglismaal on hetkel selline kliima, mis oli Champagne’s selle tippajal,“ ütleb Vahur. „See tähendab, et veinid, mida Inglismaal toodetakse, on särtsakad, värsked, samas sügavad ja arenenud. Kuna Champagne’s on hetkel liiga kuum, siis on sealsed veinid juba liigagi võimsad, sügavad ja suured.“
Viimastel aastatel on hakanud suured veinimajad Champagne’st ja mujalt hakanud ostma maad Kenti ja Sussexi piirkondadesse. Lisaks sellele, et sealsed tingimused võimaldavad toota elegantset veini, on ka maa hinnad Champagne’st (eeldusel, et seal üleüldse midagi osta oleks võimalik) sada korda madalamad. Tänu terroir’le kasvatatakse Inglismaal peamiselt klassikalisi tippmarju nagu Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier. Täpsemalt – nende marjade Burgundia kloone. See annab võimaluse valmistada mulliveinide kõrval ka elegantseid rahulikke veine.
Stuudios jõime: Gusbourne Blanc de Blancs Brut Vintage 2016
Inglismaa veinidest rääkis Baleni veinikaupmees Robert Vahur. Joogisaadet juhtisid Martin Hanson ja Keiu Virro. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
