Valgupulber on toidukontsentraat ja see pole päris sama kui taime söömine

Eesti kohta pole täpset protsenti teada, kuid Saksamaal soovib 31% elanikkonnast vähendada oma igapäevamenüüs lihasöömist. Aga seni, kuni taimsed valgutooted pole odavamad kui lihatooted, on see tulevikuteema.

Taimse valgu eraldamise protsess, mille tulemusena sünnib valgupulber, on ise omaette tööstusharu. Sageli peab valgupulbri maitset oluliselt hiljem ka moondama, et selle kibedus või kootavus esile ei tuleks, et see lahustuks, vahustuks, emulgeeruks või geelistuks nagu vaja.

Eestis esitles rühm teadlasi veebruari alguses laiemale publikule Taimsete Valkude Innovatsiooniklastri tegevusi. Mittetulundusühing kutsuti ellu 2019. aastal, et seda teemat kohalikus kontekstis uurida. Milliseid valgurikkaid kultuure on Eestis kõige mõistlikum kasvatada, kui silmas pidada maailmas üha süvenevat toidu- ja kliimakriisi? Kas uusi toidutööstuse tooraineid, eelkõige valgupulbreid ja nendest toodetud ekstrudaate ehk taimseid lihaasendajaid (meenutavad kas hakkliha, liha- või kalasteiki) on võimalik luua siinsamas Eestis kasvavatest toorainetest – kaerast, hernest ja põldoast?