Hea toidufotograafia saladus: kui tunned kokka, siis saad aru, mis on selle toidu fookus, mida pildile püüda

Kohtusin praeguse aja Eesti olulisima ja parima toidufotograafi Lauri Laanega 2000ndate keskel ajakirja Köök toimetuses, kuhu olin asunud õhina ja lolli peaga kirjutama oma esimesi katsetusi toiduajakirjanduse vallas. Lauri oli samal ajal alustamas oma teekonda toidupiltnikuna ja osutunud selles erakordselt andekaks. Nagu ütleb fotograaf nüüd, siis on toidust piltide tegemine andnud võimaluse seigelda ühes unikaalses, põnevust ja kirge täis maailmas.

Toidufotode tegemine tundub lihtne. Me kõik oleme restoranis või kohvikus riskinud roa jahtumisega, et kadreerida toit parimasse võimalikku fotosse, mida siis maailmale egoistlikult jagada. Kuid selleks, et pilt nõretaks värvist, maitse ja aroom peegelduks sellelt meeltesse ning toit saaks „müüdud“, on vaja palju enamat. On vaja head silma, arusaama toidust pluss häid suhteid nendega, kes selle toidu on valmistanud. Sest kui tunned kokka, siis saad aru, mis on selle toidu fookus, mida pildile püüda.

„Enne kui läheme pikemate juttude juurde, ma tahaksin tänada Ene Kaasikut (ajakirja Köök peatoimetaja ja üks asutaja), kes mind noore ja rohelisena võttis toiduajakirjale pilte tegema. Ilma temata ei oleks ma siin, kus ma hetkel olen. Ma olen saanud läbi toidufotograafia palju reisida, kohtuda hämmastavalt toredate inimestega, kellest paljusid saan tänaseks oma sõpradeks kutsuda,“ räägib Laan. Teekond toidufotode juurde sai aga alguse Tallinna Sidekoolist (nüüdsest Tallinna Polütehnikumist), kuhu noor keskkoolilõpetaja endale ametit omandama läks.