Süsivesikud on meie tähtsaim energiaallikas. Kui palju ja mis kujul on neid kõige õigem tarbida?

Energiat saame ka valkudest ja rasvadest, kuid kõige tähtsamaks energiaallikaks on siiski süsivesikud – need peaksid andma poole meile vajalikest kilokaloritest.

Toiduga saadavad süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks süsivesikuteks - vastavalt sellele, kui ruttu need organismis vabanevad. Esimeste hulka kuuluvad suhkur ja enamik rafineeritud toiduaineid (nt valgest jahust tooted), milles peaaegu puuduvad seedimise ja ainevahetuse toimimiseks vajalikud muud toitained: kiudained, mitmesugused fütotoitained, vitamiinid, mineraalid. Kiirete süsivesikute tarbimisel tõuseb ka veresuhktu tase kiiresti.

Teises grupis on terviklikud toiduained: täisteraviljatooted, köögivili ja värsked kiudainerikkad puuviljad ja marjad. Nende tarbimisel tõuseb veresuhkru tase aeglasemalt ja vähem. Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb järsk energialangus, aeglased tagavad stabiilsema ja püsivama energiavoo. Seega peaksime oma menüüs hoidma igapäevaselt just aeglaseid süsivesikuid. Mitte liigselt hüplev veresuhkur aitab kaalulangetusele hästi kaasa. Niisiis ära näljuta ennast ja tea, et mõnus täiskõhutunne tekib toidust, mis sisaldab ohtralt puu- ja köögivilju.