Avastame põnevaid Itaalia veine: nii nende olevik kui ka minevik pakuvad elamusi rohkem kui sõit Ameerika mägedel

Öeldakse, et veinimaana on Prantsusmaa olulisim, samas on Itaalia jällegi samavõrra põnev. Kindlasti ei tohi siit lugeda välja, et Itaalias „suuri“ veine ei valmistata, parimad saapamaa vino’d astuvad paarissammu kuulsaimate vin’idega. Itaalia aga pakub siiani palju avastamist, uudistamist, müstikat. Võtame näiteks Piemonte kuulsaimad veinid Barolo ja Barbaresco, nii nende veinide olevik kui ka minevik pakuvad elamusi rohkem kui sõit Ameerika mägedel.

Alustame laiemalt: Piemonte on kindlasti Itaalia parim veinipiirkond, seda nii tänu looduslikele eripäradele (veinivalmistamise ala asetseb kolme mäeaheliku vahel, Piemonte tähendabki otsetõlkes ‘mäe jalamil’), terroir’i mitmekülgsusele ning asjaolule, et just siin alustati viinamarjade kasvatamist ja veinidega jändamist Itaalias kõige hiljem. Tänu sellele, et seda piirkonda oli väga raske vallutada, jõudsid Piemontesse kõik suure hilinemisega.

Veinide seisukohalt tähendab see praegu asjale vaadates väga suurt õnne: piirkond sarnaneb kõige enam Burgundiaga, kus veini valmistab väga lai ring väikeseid veinimeistreid, kes igaüks valmistab veini vähe ja äärmiselt omanäoliselt. Need veinid peegeldavad väga tugevalt selle paiga olemust, mulda ja hinge. Seda, mida Burgundias tehakse „Pinot Noiri“ marjaga, tehakse Piemontes „Nebbiologa“. Itaalia tähtsuselt teine viinamari on tuntud juba aastast 1266, samas on „Nebbiolo“ puhul teadmata, kes on selle marja esivanemad. Kuna mari on varase õitsemise ja hilise valmimisega, siis on tema kasvuala tugevalt piiratud. Barolos ja Barbarescos ehk mägede jalamitel, udust kaetud jalamitel, on marjale ideaalsed kasvutingimused.