Äntu linnukasvatusmõisas algab päev kuke kiremisega. Mõisa juhatuse liige Lauri Bobrovski: näeme Eesti tarbija teadlikkuse kasvu

Äntu mõisas elab tuhandeid kanu, muidugi ka kuked, nii et kuidas teisiti saab alata üks päev kui kõlava „kikerikiiga“! Ka mõisa kaubamärk kannab seda sama kõlavat nime - Kikerikii munad ja mahebroilerid tulevad just sealt. Eelmisel aastal valisime Oma Maitse Lemmikute hulka Äntu mõisa kaubamärgi Kikerikii mahebroileri filee, mis sai auhinna oma eheda ja ülipuhta maitse tõttu. Uurime, kuidas elu Äntu linnukasvatustalus täna kulgeb.

Äntu mõis alustas kanakasvatusega enam kui kakskümmend aastat tagasi ja aastast 2012 tegeleb ettevõte mahelinnukasvatusega. Linde elab mõisa territooriumil palju. Mõisa juhatuse liikme Lauri Bobrovski sõnul on sõltuvalt aastaajast kanade arv erinev. „Hetkel on meil munemas üle 13 000 munakana ja broilereid kasvab 4000 ringis,“ selgitab Bobrovski. „Mahelinnukasvatus on väga täpselt reguleeritud ja nõudeid lindude pidamiseks on palju. Alustame sellest, et mahebroiler saab elada üle kahe korra kauem kui tavatootmise broiler. Kanala ühe ruutmeetri kohta võib olla neli kana, paika on pandud ka kanalas elavate kanade arv - 3000 lindu. Suvisel ajal peavad kanad saama õue siblima ja päikest nautima.“

Lauri Bobrovski sõnul tulevad need nõuded eesmärgist tagada kanadele paremad elutingimused. „Tarbija ei mõtle väga tihti sellele, kuidas ja mis tingimustes on meie igapäevane toit toodetud ja kes seda toodavad,“ arutleb mees. „Mahepõllumajandus tagab just nimelt selle, et toidu tootjad, olgu nad siis kanad, lehmad või sead, saaksid oma elu elada paremates tingimustes kui seda on intensiivses tavatootmises.“ Bobrovski lisab, et lisaks linnukasvatusele haritakse Äntu mõisas ka mahepõldu, et toota oma kanadele söödaks mahedat teravilja. Põlde väetatakse loomulikult selle kõige hinnalisema väetisega – kanasõnnikuga.