Kohvikutele pühendunud Viin: milline oli selle traditsiooni põnev alguslugu?

Kohvi valmistamisele ei ole kusagil mujal pühendutud nii, nagu seda tehti Viinis möödunud 300 aastal ja tehakse ka praegu. Perfektse kohvi definitsiooni andis Austria riigimees Charles Maurice de Talleyrand: kohv peab olema kuum nagu põrgu, must nagu kurat, puhas nagu ingel ja magus nagu armastus.

Võib tunduda veidi üllatav, et just Viin on saanud kuulsaks oma kohvikukultuuriga, sest esimene kohvik avati seal alles aastal 1685. Seega ajal, kui isegi Saksamaal joodi kohvi juba kümme aastat, rääkimata esimestest kohvikutes Kairos, Damaskuses ja Istanbulis sajand varem. Ka London ja Veneetsia olid varasemad. Võib-olla peitub põhjus Viini kohvikute põnevas algusloos.

Kahel korral seisid osmanid Austria pealinna väravate ees ja kaks korda pidid nad tagasi tõmbuma. Legendi järgi oli see Poola spioon Georg Franz Kolschitzky, kes murdis läbi ründeliini teatega, et asendusvägi on tulemas – see tähendas Viini vabastamist. Kolschitskyle anti keiserliku tõlgi staatus ja tänutäheks põgenejate poolt maha jäetud 500 kotti roheliste ubadega. Kolschitzky teadis, et neid tuleb röstida, peenestada ja kuuma veega üle kallata. Sealt algas viinlaste armastus kohvi vastu, mida kunagine spioon serveeris koos poolkuukujuliste küpsistega võidumärgina osmanite üle.