Müüdid, mida peame teadma puhtast toidust rääkides
Tarbija teadlikkuse kasvuga on hakatud üha enam rääkima toidu puhtusest ja sellest kas ja kui palju meie toidus leidub, kas saasteaineid või mitte. Selgub, et tavalinegi friikartul võib teatud hetkel olla meile kahjulik.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts ütles, et amet jälgib seda, et toit oleks ohutu. „Termin „puhas toit“ ei ole meie vaates päris õige. Igale toiduklassile on ette nähtud omad näitajad, mille piirnorme me jälgimegi,“ selgitas Nemvalts. „See, et toidus on baktereid või muid taimekaitsejääke, see on igati normaalne,“ kinnitas ta.
Nemvaltsi sõnul ongi ohutus selleks piiriks, kust normide ületamisel võib inimesele mingi toidu tarbimine teatud kogustes kahju tuua.
„Et seda ei juhtuks, selleks vaatame mitmeid näitajaid toitudes: taimekaitsevahendite jääke, mis saavad toitu tulla juba toidu kasvatamisel ja me olemegi kogu põllult taldrikule ahelas seda seiramas. Veel vaatame saasteaineid, mis võib toitu sisse tulla selle käitlemisel. Näiteks friikartulite üleküpsetamisel võib tulla saasteaineid sisse. Samuti vaatame lisaaineid: kõiki neid mis teevad meie toitu maitsvamaks, värvilisemaks või pikendavad nende säilivusaega,“ rääkis ta.
Kuula esimest saadet sarjast „Põllult taldrikule – tea mida sööd“, kus Eesti toidu näitajatest räägivad PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvalts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.