„Ma tahtsin oma vaba ajaga midagi kasulikku peale hakata,“ lausub noormees. Kuigi tema jaoks ei olnud raha teenimine otseselt eesmärgiks omaette, ei näinud ta põhjust, miks mitte vaba aega kasulikult sisustada ja selle eest ka palka saada. Vladimir oli abiks Maxima Eesti kontoris tegutsevale IT-toe üksusele. Tema sõnul anti talle jõukohaseid ülesandeid, mis laias laastus jagunesid kaheks.

Esmalt tuli tal teha n-ö füüsilist tööd, mis puudutas juhtmete sorteerimist, lihtsamate seadmete – näiteks monitoride – kokkupanekut ja nende paigaldamist ning erinevate seadmete pakendite ja karpide puhastamist. Peale selle pidi ta otsapidi tegelema ka tarkvaraga, täpsemalt otsima veebist teavet erinevate kauplustes olevate seadmete kohta – nagu kassad, iseteeninduskassad ja kaalud.

Pakkunud juba pikalt noortele suveks tööd

Maxima personalijuhi Lea Kimberi sõnul on Eesti üks suuremaid jaekette juba üle 15 aasta pakkunud noortele võimalust suviti töötada, teenida taskuraha ja astuda seeläbi esimesi samme tööturul. „On rõõm tõdeda, et noorte huvi töötegemise vastu on suur, nii ka tänavu – täitsime neile eraldatud ametikohad üsna edukalt,“ märgib Lea. Ette tuli sedagi, et soovijaid oli rohkem kui pakutavaid töökohti.

Maxima personalijuht Lea Kimber

„Esimene grupp kooliõpilasi liitus meiega juunis ja neile lisandus uus „suvevahetus“ juulis,“ räägib Lea. Kuna noored tohivad seaduse kohaselt töötada ainult pool oma suvevaheajast, ongi ettevõte seetõttu jaganud suvise noorte värbamise kahte ossa. Kuigi palju noori töötab suviti Maxima 83 kaupluses üle Eesti, leiavad nad tööd ka kontoris – just nagu Vladimir.

Kui viimastel aastatel on Maxima keskmiselt võtnud suveks tööle ca 100 noort, on olnud ka aastaid, kus noorte suveabiliste hulk on küündinud 400ni. Kuigi Maxima sõlmib töölepinguid noortega alates 15. eluaastast, jääb suurem osa palgatud noortest vanusevahemikku 16–18 aastat. Kui kuni 17-aastased töötavad valdavalt abitöölistena, siis 18-aastastel on juba suurem valik – nad saavad proovida nii müüja, koka, saalitöötaja, transporttöölise kui ka kauba sorteerija ameteid.

„Tasustamise osas me mingit erisust teiste sarnast tööd tegevate inimestega ei tee. Küll on tõsi see, et absoluutselt kõikidel vabadel töökohtadel me kooliõpilastele suvist töötamise võimalust pakkuda ei saa, kuna mõnesid ameteid ei ole neil lubatud täita – näiteks suurte raskuste tõstmist või alkoholiga ümber käimist vajavad, samuti ka nugade ja muude terariistadega kokkupuutumist puudutavad ametikohad,“ kirjeldab ettevõtte personalijuht.

Suvine tööots andis suuna elukutsevalikul

Kui Maxima Eesti kulinaaria- ja kondiitritoodete ostujuhina töötav Julia Juhno tegi viis aastat tagasi oma toona 15-aastasele tütrele ettepaneku suvel mõnda Maxima kauplusse suveabiliseks minna, ei oodanud ta, et see avaldab lõpuks mõju ka lapse elukutsevalikule ning ühel päeval töötab temagi täiskohaga Maxima Eesti kontoris.

„Tema esimene töökoht oli Smuuli Maximas saalitöötajana. Siis võis ta töötada ainult kuus tundi päevas, aga juba järgmisel aastal tegi ta kaheksatunniseid tööpäevi,“ räägib Julia. Tema sõnul näitas see kogemus ta tütrele, kust raha tuleb. „Vahel lapsed arvavad, et ema ja isa võtavad lihtsalt pangaautomaadist raha välja ja mitte midagi ei ole selleks vaja teha,“ põhjendab ta.

Kui esimesel aastal pidi ema utsitama, et tütar suvel tööle läheks, siis järgmisel aastal tuli initsiatiiv juba neiult endalt, kuna ta nägi, millise vabaduse andis enda teenitud taskuraha. „See õpetab ka sotsiaalseid oskusi – kuidas teiste inimestega suhelda –, see annab väga hea elukogemuse,“ rõhutab Julia.

Vahepealsetel aastatel nii kassapidajana kui ka tootmistsehhis operaatorina kätt proovinud tütarlaps läks üks hetk õppima Mainori ettevõtluskõrgkooli, kus ta omandab haridust logistika erialal. Sel suvel asus 20-aastane neiu tööle juba Maxima Eesti kontori ostuosakonnas, kus ta on planogrammide spetsialist. „Ta on siin tervet karjääri teinud!“ naerab ema, kuid rõhutab, et ta ei tee üldse nalja, Maximas ongi väga head karjääritegemise võimalused.

Julia sõnul on kooliõpilaste suveabilisteks palkamine hea nii noortele endile kui ka Maximale. Ta ise soovitab kindlasti noortel suvel tööle minna, kuna see aitab ennast proovile panna, aga ka esimest töökogemust saada ning endas selgusele jõuda, mis meeldib ja mis ei meeldi. „Iga suur tee algab esimesest väikesest sammust ja see esimene samm tuleb ju kuskil astuda,“ põhjendab Julia.

Ka toidupoodi saab õpilasmalevasse minna!

Nende kooliõpilaste kõrval, keda Maxima ise otse palkab, on ettevõte juba mitu aastat teinud koostööd ka erinevate piirkondade õpilasmalevatega. Näiteks 2019. aastast teeb jaekett koostööd Tartu ja Viljandi malevatega, viimased paar aastat on ka Kuressaares poes õpilasmalevlased olnud. Korraga on ühes kaupluses tavaliselt 4–6 noort, malev kestab paar nädalat ja tööpäeva pikkus on kuus tundi.

15-aastane Liis Põder oli üks selline õpilasmalevlane, kes töötas sel suvel nädal aega Viljandi Vaksali tänava Maxima kaupluses. Malevasse tahtis ta minna nii töökogemust saama kui ka raha teenima. Kuigi ta ise ei saanud otseselt valida, kuhu ta tööle läheb, oli Liis siiski pärast väga õnnelik, kui sai teada, et saab töötada Maxima kaupluses, mitte põllul 30-kraadises kuumuses.

„Enamasti oli minu töö panna kaupa välja ning ühe korra sain sorteerida ka sama päeva säilivusajaga saia ja leiba,“ kirjeldab Liis. Ta jäi õpilasmalevaga Maximas väga rahule, sest ta ei pidanud õues töötama ja töö polnud igav. „Alati leidus midagi teha,“ märgib neiu. Liisi sõnul näitas talle nädal aega Maxima poes, mida see töö endast kujutab ja kui raske see tegelikult on.

Sellele vaatamata soovitab esimest suve õpilasmalevas olnud neiu seda kogemust kindlasti ka teistele omaealistele. „Soovitan ikka, sest sa saad juba sellest tööst väga suure kogemuse, millest piisab, kui tahad poodi tööle minna,“ põhjendab ta.

Andis väga väärtusliku suhtluskogemuse

Ka kuus nädalat kontori IT-toel abis olnud Vladimir Vlassov jäi oma suvise tööga Maximas väga rahule, iseäranis meeldisid talle ta kolleegid, kes ei suhtunud temasse eelarvamustega, vaid selgitasid, kui ta ei teadnud midagi, olid sõbralikud, lahked ja abivalmid. „IT-osakonnas töötamine andis mulle parema arusaamise sellest, kuidas tööprotsess toimib töökohtadel, kus väärtustatakse vaimset tööd rohkem kui füüsilist tööd,“ lisab ta.

Ka ütleb noormees, et kuus nädalat Maxima Eesti kontoris andis talle väga hea kogemuse, kuidas suhelda võõraste inimestega – olid need siis töötajad kontoris või kauplustes. Seda, kas ta seoks ka tulevikus oma töö IT-ga, ta praegu öelda ei oska, küll aga soovitab ta suvel tööle minekut kõigile noortele. Iseäranis Maximasse, kus hoolimata vanusest ja kogemusest koheldi teda võrdväärsena.

15 aasta jooksul on Maximas suviti töötanud kokku umbes 3500 kooliõpilast. Kõige suurem on nende osakaal olnud Tallinnas ja Harjumaal. Sel suvel oli arvestatav hulk noori tööl ka Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa Maxima kauplustes.

Kandideeri kohe!

Maxima vabade töökohtadega saad tutvuda siin. Kui sinagi tahaksid selles kõiges kaasa lüüa, siis pane oma elulookirjeldus kohe teele aadressil cv@maxima.ee või helista telefonil 5556 6287.

Jaga
Kommentaarid