Palju õnne! Eesti toidukultuuri edendamise eest sai teenetemärgi tippkokk Roman Zaštšerinski: "Olen hämmingus! Väga uhke tunne on!"
(14)
“Mulle tegi uudise teatavaks eelmisel nädalal presidendi kantselei, aga ma pidasin seda naljaks. Kõne tuli hommikusel ajal, panin lapsi lasteaeda viimiseks autosse ja koer haukus samal ajal, ma poolt juttu üldse ei kuulnudki. Kui paar päeva hiljem ETV helistas, siis sain aru, et polegi nali,” muljetas peakokk Oma Maitsele.
“Ma olen ise natuke hämmingus, aga väga uhke tunne on olla nende teiste inimeste kõrval, kes on sellise autasu saanud. Ma ise ei pea ennast nii tähtsaks,” tunnistab mees.
Uhkest autasust hoolimata läheb töö restoranides tippkoka sõnul edasi täpselt samamoodi nagu varem. “Plaanis on maksta iga kuu töötajatele palka, hoida restoranid lahti ja säilitada töökohad, pidada veel natukene vastu, et saaksime selle praeguse aja üle elada. Proovime mitte positiivsust kaotada, natukene veel ja küllap varsti see saab läbi. Öeldakse ju, et pessimist on hästi informeeritud optimist! Klaas ei ole pooltühi ega pooltäis, vaid hea, et üldse mingi klaas on,” viskab mees nalja ja võtab Oma Maitse õnnesoovid tänuga vastu.
Mooni kodulehel tutvustatakse restorani nii: Mooni tulemist võrdleme külla tulemisega meie omaenda koju. Siin on kõik nii, nagu meile meeldib. Siin tehakse niisugust sööki, nagu just meile meeldib. Kolm Sibulat on Mooni väike vend ja sündis kodulehe kirjelduse järgi soovist Mooni väljakujunenud väga selgest stiilist pisut kõrvale astuda ja fantaasiat laiemalt rakendada. Kolm Sibulat asetub täpselt fast ja slow food’i vahepeale. Mantel ja Korsten on kahe eelneva väike õde ja pakub autorikööki, kus kesksel kohal on Vahemere maitsed.
LP-le on fine dining taustaga peakokk oma naasmist lihtsa ja maitsva toidu juurde sellega, et tema arvates on fine dining nagu teater, aga sa ei käi ju iga päev ega ka iga nädal teatris. Paremal juhul kaks korda kuus. „Ma kahjuks ei ole väga suur teatrifänn, ma ei käi seal isegi kaks korda kuus. Oskan seda nautida ja samuti meeldivad mulle head restoranid, aga saan palju suurema maitseelamuse, kui leian näiteks reisil olles mõne lihtsa koha, kus tehakse midagi hästi ägedat. See annab palju rohkem inspiratsiooni. Kohas, kus inimesed tunnevad end vabalt ja ümberringi on mõnus melu, mõtled: appi, kui hea toit! Paljud peakokad, kes ise ka fine dining-söögikohas töötavad, eelistavad lihtsamat toitu ja teevad üldjuhul oma kohad alati lihtsamad.”
Zaštšerinski jõudis Oma Maitse möödunud aasta maitselendurite nimekirja värvika tsitaadiga:
“Ma ei hakkaks mitte mingil tingimusel taimetoitlaseks. Mul ei ole loomadest kahju, ma tahan neid süüa ja nad maitsevad mulle.” Nüüd aga osaleb ta projektis Chefs for Change, et laiemalt rääkida taimse toidu olulisusest. Projektiga liitunud kokad lisavad oma menüüsse taimseid valikuid ja laiendavad oma teadmisi taimsest köögist, kuna see on kasulik nii meie kõigi tervisele kui ka keskkonnale.
Oma Maitsele on Zaštšerinskist kui õpetajast väga soojalt rääkinud õpilane Märten Kadu loos Lahtine käsi ja kõikevõitev naeratus: “Nüüd saan juba öelda, et Roman on minu elus paljudele asjadele aluse pannud. Juba ainult see on märkimist väärt, et ta julges mind võtta nii noorelt oma juurde tööle,” ütleb 13-14 aastaselt Moonis alustanud Märten.
Vaata videost, kuidas teha borši restoran Mooni retsepti järgi:
