Hõõgveinide ajalugu on aga pikk, kääruline ja aukartustäratav. Esimest korda mainiti kuumaks aetud ja vürtsidega täiendatud veini näiteks juba 2. sajandi Roomas. Pole ime, et traditsioon levis: roomlased jõudsid ju mööda tervet Euroopat ringi kolada. Inglismaa kokaraamatute esimese märke hõõgveinist leiab aga 1390. aastal. 16. sajandil räägitakse glögist juba Rootsis, kus see on saanud suurriigi traditsioonide osaks.

Lõbus seltskond mekib kokku kuute glögi: kolm neist alkoholiga ja kolm ilma. Alkoholivabadest veinidest on rivis Blossa alkoholivaba glögi Rootsist, Vihula Mõisa õunaglögi Eestist ning Eestist on ka Loodusvägi metsmustika-mustasõstraglögi. Alkoholiga jookidest valame välja Blossa glögi, lisaks Loimu glögi Soomest ja Karoliina hõõgveini Eestist.

Jooke kümne palli skaalal, tulemused on allpool. Põhjusi, miks just selline paremusjärjestus kujunes, kuulete lähemalt saatest.

Alkoholivabad glögid:
Vihula Mõisa glögi (alkovaba): 24 punkti
Blossa glögi (alkovaba): 21 punkti
Loodusvägi glögi (alkovaba): 21 punkti

Alkoholiga glögid:
Loimu glögi: 31 punkti
Blossa glögi: 28 punkti
Hõõgvein Karoliina: 19 punkti

Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel www.facebook.com/valavalja ja Instagramis www.instagram.com/vala_valja_podcast

Kuula joogisaate “Vala välja!” 24. saadet siit:

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena