Katrin Bats rääkis, et nad tegid säärase katsetuse ka aprillis Kuressaare Rimides, kuid selle erandiga, et müügilt olid ära korjatud samuti suured kilekotid. „Saarlased tasuliste õhukeste kilekottide ning suurte kilekottide puudumise üle ei nurisenud, pigem tundsid, et nad saavad anda oma panuse sellesse, et Saaremaa muutuks ühel päeval kilekotivabaks. Siiski ei ole me veel valmis selleks, et Eestis päevapealt kilekottide müük lõpetada — on väga palju inimesi, keda see otsus võiks viia hoopis teise toidupoodi, kus kilekotid ilusti müügis. Iga jaekett tahab konkurentsis püsida ning seista hea selle eest, et neil jätkuks piisavalt kliente ja inimestel oleks tööd. Usun, et iga hea algatus keskkonnasäästmise nimel on parem, kui lihtsalt käed rüpes vaadata ja mitte midagi teha.“

„Kõige eesrindlikumad kilekottide vastu võitlejad on Aafrika ja Aasia riigid, kus plastiprobleem oli muutunud väga tõsiseks. Näiteks Ruandas korjatakse inimestelt kilekotid ära juba lennujaamas. Meie siin väikses Eestis võiksime olla eeskujuks selle poolest, et loobume ise vabatahtlikult kilekottide kasutamisest. Kilekoti keeluseadus üheski Euroopa riigis veel ei kehti, küll aga on kehtestatud mitmes EL-i liikmesriigis kilekottidele maks — viimati lisandus nende riikide hulka Rootsi,“ lisas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist. „Usun, et 10 aasta pärast ei müüda üheski Euroopa kaupluses kilekotte — mida varem inimesed seda endale teadvustama hakkavad, seda parem.“

„Väikeste kilekottide müügist saadud tulu investeerib Rimi uutesse keskkonnasäästlikesse pakenditesse — hetkel valime välja parimaid lahendusi suhkruroost ja loodame lähitulevikus pakendada juba loodussõbralikult,“ lausus Katrin Bats.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena