Kutsu oma kööki meenümf Melissa! Aromaatne meliss tõstab toidu uuele tasemele

Meliss on müntide perekonda kuuluv erilise aroomi ja maitsega ürt, mida meie aedades üsna laialt leidub. Köögis on sel tohutult palju kasutusvõimalusi!

Vanakreeka mütoloogias õpetas meenümf Melissa mesilaste­pidamist, mee kasutamist, piimast juustu valmistamist jpm. Melissi teadus­lik nimetus tulenebki kreeka keelest ja tähen­dab tõlkes meemesilast, sest melissi on kasu­tatud mesi­laste ligimeelitamiseks ja tolmeldamise soodus­tamiseks.

Sidrunmeliss ehk aedmeliss (Melissa officinalis) on perekonna tuntuim ja ainus Euroopas kasvav liik. Sidrunmeliss kasvab Vahemere maades, Türgis, Kaukaasias, Iraanis, Iraagis ja Kesk-Aasias. Teiste liikide kodumaa on Hiinas ja troopilises Kagu-Aasias. Teadmiseks, et melissi (Melissa) perekonnas on neli liiki lühikeste risoomidega püsikut ehk mitmeaastast rohttaime.

Melissil on rohelise lehe kaenlas 2–16 kaupa männases valged või roosakad kahehuulelised õied. Lõhna ja välimuse poolest sarnasel hallikate lehtedega naistenõgesel on õisikud varre tipus. Melissivarre tipus on lehed, see on väga hea eristamistunnus! Vili on nelikseemnis.

Meliss on huulõieline taim. Tema tuntumad sugulased on liivatee, münt, naistenõges, pune, basiilik, lavendel, rosmariin, salvei, piparrohi, väärispuitu andev suur tiikpuu jpt. Melissi lähimad sugulased on hiidiisop, tondipea, perovskia, majoraan, iisop, monarda, nõmmemünt, mägimünt, kivimünt, indiaanimünt, tuttmünt, käbihein ja mikromeeria. Nende tunnus on ­11–13 rooga tupp.

Värske meliss lisatakse enne serveerimist, kuivatatud meliss paar minutit enne keetmise lõppu.

Meliss kasvab kuni ühe meetri kõrguseks, ta on püstiste, tipus rohkesti harunevate vartega taim. Toitaine­vaesel pinnasel on taim madalam. Meliss on külmaõrn.

Meliss on õlitaim, toidutaim, maitsetaim, ilutaim ja ravimtaim ning hea meetaim. Melissiõli peamised koostisosad on healõhnalised geraniool, nerool, tsitronellool jt ühendid. Melissiõlist on leitud 106 erinevat ühendit. Vanemates taimedes on eeterlike õlide sisaldus suurem kui noortes taimedes. Melissiõli saadakse lehtedest veeaurudestillatsioonil ehk vedeliku aurustumisel keetmisel ja seejärel kondenseerumisel ehk vedelikuks tihenemisel.

Taime tarvitatakse värskelt või kuivatatult ja kogutakse kuivatamiseks õitsemise eel ja alguses. Kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti ning kogu ürti ehk taime maapealset osa. Taime kogutakse juunist augustini kuiva ilmaga.

Tuntakse mitmesuguseid sorte, mis erinevad saagikuse, taime kõrguse, maitse ja lõhna ning eeterlike õlide sisalduse poolest. Melissil on kirjulehiseid ja kollaselehiseid sorte.

Maitsetaimena lisatakse toitudele, millele sobib sidrun, sest melissilehtedel on meeldiv ja mahe sidruni lõhn ning maitse. Sobib lisada salatitele, samuti suppidele, kastmetele, sh vinegrettidele, äädikale, herne- ja porganditoitudele, keedetud kalale, üldse mereanniroogadele, munatoitudele ning kompottidele ja mahladele.

Melissi kasutatakse ka konservi- ja kalatööstuses, eriti rohkesti likööri- ja viinatööstuses, samuti kompvekkide, jäätise ja teiste maiustuste valmistamisel. Meliss sobib paljude puuviljasalatite lisandiks.

Melissi saab kasvatada toas aknalaual potis, rõdukastis, aiavaasis, aga ka peenras. Külmadel lumevaestel talvedel vajab meliss lehtedega, kompostiga, kuuseokstega või turbaga katmist. Lumerohketel talvedel talvitub taim paksu lume all paremini. Pakane kahjustab taime ja meliss võib külmal talvel avamaal hävida.

Melissi kasutatakse külmetuse, gripi, masenduse, stressi, unetuse, peavalu, hambavalu ja seedehäirete puhul. Melissi on kasulik tarvitada enne pikamaalendu kõhupuhituse vältimiseks ja silelihaskoe spasmide vältimiseks. Melissiõli tarvitatakse kosmee­tikas ja lisatakse hambapastadele.

Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis teiseneb, lõhn ja maitse muutuvad pisut ebameeldivaks, mistõttu tuleb saak koristada enne õitsemist või esimeste õite puhkedes. Kuivatatud ürti tuleks hoida kinnises anumas, kuivas, jahedas ja pimedas. Meliss sobib sügavkülmutamiseks.

Melissi hinnatakse kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Üks tass melissiteed igal hommikul annab inimesele tagasi nooruse, virgutab mälu ja peletab masendust.

Melissi paljundatakse vana taime jagamise teel ja seemnetega. Mõnikord paljuneb taim isekülviga. Paljundamiseks sobib kevad. Seeme külvatakse aprillis või mais potti või mais-juunis otse peenrasse. Melissiseeme vajab idanemiseks 20 °C sooja. Seeme idaneb kaks-kolm nädalat. Meliss on pikaealine taim, kuid istandikes kasvatatakse neid kuni viis aaastat, seejärel rajatakse uus istandik, sest taimed on kurnatud ja saagikus väheneb. Kasvamiseks vajab meliss viljakat maad ja põuaga kindlasti ka kastmist.

Melissisiirup ja melissi-õunalimonaad

Kui meliss peenral võimust hakkab võtma, valmista melissisiirupit. Maitsev siirup on tänuväärne materjal ka jahutava õuna-melissilimonaadi valmistamisel.

MELISSISIIRUP (500 ml):

• 0,5 kg suhkrut

• 0,5 liitrit vett

• hästi suur peotäis värskeid melissilehti

• 1–2 sidruni mahl

MELISSI-ÕUNALIMONAAD
(5–6-le):

1 liiter õunamahla

1–2 dl melissisiirupit (vastavalt sellele, kui magusat limonaadi soovid)

1–1,5 liitrit mullivett

serveerimiseks jääd ja melissi

1. Melissisiirupi valmistamiseks pese esmalt meliss sõelal ja kuivata siis rätikul. Kalla peale keev vesi, lase seista kuni jahtumiseni ja kurna siis melissilehed välja. Sega tõmmisele juurde suhkur, lase keema ja keeda 10–15 minutit. Lisa sidruni-mahl ja kalla siis kuum siirup pudelisse või purki. Sulge ja säilita jahedas.

2. Limonaadi valmistamiseks kalla kokku õunamahl, melissisiirup ja mullivesi. Sega läbi ja lisa serveerides jääd ja melissilehti ning soovi korral ka sidruniviile.

Suvine salat halloumi ning melissivinegretiga

Tee melissist enda jaoks uus suvine maitse.

4-le T, K, V, G, M

• 200 g halloumi-juustu

• 100 g salatirohelist

• 200 g suhkruherneid

• 200 g maasikaid (võid asendada ka vaarikate, mustikate vm marjadega)

• 1 punane sibul – poolratastena

• peotäis röstitud päevalilleseemneid

• peotäis melissilehti

• praadimiseks õli

MELISSIVINEGRETT:

• 5 sl oliiviõli

• 2 sl veiniäädikat

• 1 küüslauguküüs

• 1 tl mett

• soola ja pipart

1. Tõsta kõik melissivinegreti komponendid purustajasse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga.

2. Kuumuta pannil õli ja prae tükeldatud halloumi igalt küljelt kuldseks. Prae kiiresti ka suhkruherned pannil läib. Võid seda teha ka grillil.

3. Sega salatiroheline poole koguse melissi-vinegreti kastmega läbi ja tõsta taldrikule. Lisa ka halloumi, suhkruherned, maasikad, sibul, päevalilleseemned ja melissilehed ning nirista peale ülejäänud kaste. Serveeri kohe.

Küpsetamata suvemarjakook melissiga

Lihtne ja kiire koogitegu, kus saab hooajalisi marju ära kasutada: suve alguses maasikad, suve keskel vaarikad-mustikad või sõstrad. Hapukas-õhetav meliss aitab sellele lihtsale küpsetamata suvekoogile mõnusa lisanüansi anda.

8–10-le

KOOGIPÕHI:

• 200 g šokolaadiküpsiseid

• 70 g võid

TOORJUUSTUKASTE:

• 400 g toasooja toorjuustu

• 2 dl 35% rõõska koort

• 1 dl suhkrut

• 1 tl vanillsuhkrut

• 5 lehte želatiini

• 4 dl mustikaid ja vaarikaid (sobivad ka maasikad või sõstrad)

• suur peotäis melissilehti

• sidrunimahla

KAUNISTUSEKS:

• marju ja melissilehti

1. Purusta küpsised köögikombainis, lisa sulavõi ja sega ühtlaseks massiks. Vooderda lahtikäiv 24 cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga. Suru küpsisepuru või -mass vormi põhjale.

2. Tõsta želatiinilehed külma vette umbes viieks minutiks likku. Vahusta koor suhkru ja vanillsuhkruga. Sega toasoe toorjuust läbi ning kalla siis juurde vahustatud koor, sidrunimahl, hakitud melissilehed ja marjad. Sega kõik läbi.

3. Sulata želatiin väheses kuumas vees, tõsta mõni lusikatäis toorjuustu-vahukooresegu sulanud želatiini sisse ja ühenda siis segud. Sega hoolega läbi ning kalla küpsisepõhjale. Tõsta külma vähemalt kuueks tunniks kuni üleöö. Kaunista marjade ja melissilehtedega.