Eesti esibotaanik ja suur maailmarändur Urmas Laansoo andis Oma Maitsele huvitava intervjuu, kus ta oma erilistest katsetustest taimedega just söömise mõttes juttu teeb. Näiteks, kas teadsid, et meie kraavipervedel haljendav põdrakanep tasub noore võrsena hamba alla pista, eriti meestel, sest selle toimeained on osaliselt sarnased Prostamol Uno omale. Urmas saab endale lubada ka katsetusi eksootiliste taimedega, nii et põnevat lugemist jagub kuhjaga.

Fermenteeritud toiduained on muutumas suuremat sorti trendiks. Parimates peredes loksub purgis teeseen, keegi on proovinud ise jogurtit teha. Hapukapsast on ikka igaüks meist söönud ja teab enam-vähem, kuidas seda tehakse. Värskes numbris on kirjas täpne retsept selle kohta, kuidas fermenteerida redist. Kusjuures kasud on suured – kääritatud toiduaineid on seedimisele kergemad ja nende omastatavus parem.

Mahlane ja õrn talleliha on aeg-ajalt meil saadaval, see on küll kallis, aga seda enam on hea teada, kuidas väärt tükki valmistada. Eks ikka võimalikult vähe töödeldes ja maitsestades. Täpseid retseptijuhiseid pakume ka. Ühtes neist – heintel küpsetatud tallekintsu – tahaks kohe proovida, kui liha kätte vaid satub.

Veel on ajakirjas pikemalt juttu vasikaliha valmistamisest ja kuna see liha liik oli eriti hinnas meie vanaemade põlvkonnas, siis pakume paari ideid neid aegu mäletades.

Kolumnist Martin Haljaste vaagib, miks poetoit ei ole kodutoit. Martin Hanson aga võtab kokku, millised restoranitrendid praegu pealinna vallutavad. Toitumisnõustaja Teele Teder annab ülevaate, kas piima tarbimine on kasulik või toob see kaasa hoopis tervisehädasid.

Pärast pühi tekib alati olukord, et värvilisi mune on kausid ja vaagnad täis. Mida nendega siis peale hakata? Mari-Liis Ilover serveerib keedumunadest nelja erinevat rooga – üks parem kui teine. Veel teeme toorputru ja täidame kolmel erineval moelt tortiljasid.

Noppisime looks lõunaroogade retsepte, mida sööks tõesti iga kell. Teeme tatrasalatit meriforelli ja sparglitega, keedame spinatisuppi krevettide ja nuudlitega, sega kokku kevadise tabbouleh kikerhernestega ja teeme valmis rabarberi-toorjuustukoogi. Just-just – juba sel kuul hakkab esimesi varsi meie poodides loodetavasti saada olema. Või on sul möödunud aasta saagist veel jääke sügavkülmikus – needki sobivad.

Muidugi leiad ajakirjast ka meie restoraniloo. Seekord mekutasime Põhjala Tap Room’is, veel käisime külas kahes saiaküpsetamise kojas, kuhu meie toimetaja Margit Arndt-Kalju oma professionaalse südame kaotas – saiad on neis lihtsalt nii head! Veel võrdleme kohvimasinaid, kui just seda osta plaanid ning ärgitame teid, head lugejad, kasutama igapäevaroogades rohkem musti ploome.

Oo, sidrun, mu arm! Kadri Valsberg meisterdas terve hunniku imemaitsvaid sidrunikooke ja kes seda nüüd teab, mis järjekorras neid tegema hakata. Ilmselt tuleb sõbrad-perekond appi kutsuda ja järjest need retseptid kõik järele proovida. Üks porgandikeeks on ka veel pakkuda, kus muu hulgas seletame ära, mis vahe on tavalistel ja sultana rosinatel.

Ja veel! Sel kuul kuulutame koos ajakirjaga Eesti Naine välja suure retseptikogumise aktsiooni. Teemaks road, mida meie kodudes iga päev süüakse ja üle kõige armastatakse. Jälgi mängu ja osale meie toidukultuuri jäädvustamisel. Retsepte saad saata eestimaitse@omamaitse.ee või sisestada lehel omamaitse.ee/eestimaitse.

Mõnusat lugemist ja ilusat lihavõttekuud!
Siiri Kirikal, Oma Maitse peatoimetaja

TELLI AJAKIRI OMA MAITSE: https://www.lehed.ee/omamaitse