Sellest Demjanovi mõttearendusest lähtudes ei ole mingisugust põhjust kellelgi “toiduga mängida” ehk valida söögiks midagi väärtusetut ja laiska. Minus räägib väga tugev toidualane ahistaja ja diskrimineerija, sest ma ei mõista, miks inimesed ei võta toitu tõsiselt. Söögita pole head elu, väärtuslikku elu, aktiivset elu ja mis peamine – pole pikka elu. Palun ärge võtke toitu lihtsalt või iseenesest mõistetavana. Investeerige ennast ja oma aega toitudesse, kas või need piiratud mõnikümmend minutit päevas poes ja pliidi taga. Tulemuseks on täiesti uus arusaam naudingust.

Defineerime siis “söömise”. See on toidu suukaudne konsumeerimine, mälumine energia imendamise eesmärgil. Kuid kindlasti mitte ainult. Söömine on nauding, tervis – see on elu. Mõelge sellele, kui oma järgmist õhtueinet planeerite. Avage mingi raamat, vaadake mõne kuulsa telekoka klippi ja ärge nõustuge olema üksnes assistent oma kõhule. Olge selle peakokk. Kõhuorjus massidesse!