Äkitsi paiskus turule täiesti harukordne kogus uut ja huvitavat söögi- ning joogikraami. Meie maitsemeeled ja arusaam Eesti toidust muutusid igaveseks. Olgu, päris paljudel toodetel jääb kvaliteet hinnast maha nagu Hämarik Koidust, kuid oleme kindlasti õigel teel. On olnud mitmesuguste väiketoodete etappe – oli õlu, siis siider, seal vahepeal leib ja juust. Vahepeal möllasid kombucha ja teised peenemad napsid. Praeguseks on tuhast tõusnud kohalik veinitootmine, palju toodetakse džinni ning laineid lööb muu kohalik söögipoolis.

2018. aasta suurim trend ja olulisim suunanäitaja oli tervislikkus, puhtus, kasulikkus – eelistus, et toidud ja joogid peavad olema kasulikud kehale ning ühiskonnale ja planeedile. See trend jätkub ka 2019. aastal. Turul on läbi löönud just tervislikkust ja sportlikkust hindavad toidutootjad. Kõik tervislik läheb kaubaks.

Restoran Noa

Restoranid, kuhu kindlasti pääse lunastada

Alustame kingikoti täitmist aga aasta parimate restoranide esiletoomisega. Nii tuleks kindlasti jõulukuuse alla nihverdada pääse uude Noblessneris asuvasse restorani, mis kannab nime 180 by Mathhias Diether ning on kindlasti selle aasta suurim tulija kohalikul restoranimaastikul. Michelini tärnidega peakoka loodud restoran täidab nüüd ära niši, mida pole siiani keegi täielikult suutnud – fix-menüüga restoran, mis võtab külalisi vastu iga 30 minuti järel. Äärmiselt unikaalse, samas filigraanse, maalähedase ja pidevalt otsiva käekirjaga Diether on suutnud panna lendstardist kokku meeskonna ja menüü, mis küll ei seiska veel südant, kuid lööb selle tugevalt rütmist välja kindlasti. Oodata on suuri tegusid ning pääse restorani tasuks kohe pimesi ära osta.

Üks aasta põnevamaid tegijaid meie restoranimaastikul on ilmselgelt Eesti ühe tulevikustaari ehk peakokk Silver Saa taktikepi all toimetav restoran Ore. Jälle üks neist kohtadest, kus meeskond liigub restoranis ringi ja olulisem on see, mida pakutakse, kui see, kuidas ja kus seda tehakse. Siiani veel oma viimast käekirja otsiv Saa pakub nii roogi, mis on käinud temaga restoranist restorani juba aastaid, kui ka täiesti uusi Sulevimäel loodud eineid. Ores tasub proovida nii peeditartari kui ka angerja-puravikusuppi. Pääse kahele Ore restorani on kindel kink nendeks jõuludeks.

Mingil juhul ei tohi märkimata jätta ka restorani NOA, eriti Peakoka Poolt, kuhu on äsja tee leidnud soolase vee akvaariumid, millest tuuakse lauda nii homaar kui ka Fääri saartelt pärit merisiilikud ja langustiinid. Kindel maitseelamus. Kui aga fine dining kõrvale jätta, on veel palju uut ja lõbusat, mida 2018. aasta kingituste hulka nimetada: Telliskivi liharestoran One Sixty, Pikal tänaval asuv restoran Odessa ja kindlasti täiesti võrratut kvaliteeti näitav Tar Tar. Viimane saab küll juba aastaseks, kuid on maitsete poolest kui ümber sündinud.

Kingikotti sobivad napsid

Napsidega on sellel aastal pisut kesisemad lood kui aasta tagasi … turule tuli vähem uusi asju ja seda ehk peamiselt seetõttu, et tootjad olid hõivatud oma olemasolevate napside täiustamisega. Samas on nimetada nii mõnigi uus tulija. Alustame loo esimesest ja ainsast välismaisest soovitusest ja selleks on Riga Balsam Gin. Originaaljoogi ürtidega destilleeritud džinn lööb oma herbaalsuse ja lillelisusega kergelt jalust, kuid on kokteilina loodud õhtut lõpetama. Lisaks näeb must kuldsete markeeringutega savipudel välja kui miljon eurot.

Nii … nüüd aga tagasi Eesti juurde – napsid, mis sobiksid kingikotti. Põhjaka Peennapsivabriku astelpajunapsi tunneme juba mõned aastad. Nüüd on neil eelmisel aastal pudelisse saanud kuusevõrsetest viina ja pihlakanapsi kõrval olemas ka oma brändi viin ning aasa ja heinamaa mekiga džinn.

Džinn on jõudnud üldse omaette tasemele ning moodustab kohalikul alkoholiturul juba omaette sektsiooni. Eesti tootjatelt saab nüüd kokku lugeda juba kõvasti üle kümne kohaliku premium-klassi käsitöödžinni, kus tase on üllatavalt võimas. Pole veel ühtegi väga suurt üllatust, kuid pole ka ühtegi negatiivset mekki.

Tuleb kiita nii suurtootjaid kui ka väikeseid pusijaid, kes on pannud välja huvitava valiku. Näiteks Saaremaale tootmist ehitav Lahhentagge korjab kohalikult rannalt Põhjala ingverina tuntud juurt ja keedab selle oma jooki. Teine seltskond suitsutab oma Smoky Gini, kolmas tootja segab aga uues Crafter'si nime kandvas džinnis kokku lilleürdid, mis muudavad toonikuga kokku valades oma värvi. Sellel aastal tuli nalja viluks värvi muutva džinniga turule ka teine Eesti suur “väiketootja” ehk Metsis.

Liköörid – kui nende imeliste napside juurde tulla – on uus trend, mis hakkab vaikselt džinni selja taha jätma. Uusi tegijaid on täitsa arvukalt ja tundub, et neid tuleb veel juurde. Restorani Leib seltskond pani nime Säde all pudelisse Eesti klassikalise napsimarja musta sõstra ja pihlaka. Kuskil likööri ja viina vahel laveerib pisitootja nimega Nobenaps oma viinaga, millel on tugevad ja äratuntavad liköörielemendid. Nemadki on lisanud oma mustasõstranapsi kõrvale uue joogina rabarberiviina.

Eraldi võib esile tõsta ka ennekõike näitlejana tuntud Tiina Tauraite, kes on arenenud pipraviinatootjast liköörivalmistajaks, jättes ka oma uutele toodetele külge varem selgeks õpitud trikid. Liköörist leiab nii tšillit kui ka suitsu. Mekkige ja saate aru, mida annab joogile valmimiseks lubatud aeg. Tegemist on kindlasti praegu ühe Eesti kõige vingema joogiga. Kui eelmise aasta laar oli magus ja pigem magustoidulik, siis uus aastakäik on teravam, samal ajal oma heas magususes ja viskoossuses. Uus aastakäik on poes saadaval ning kui midagi muud ei julge või oska valida, tuleb Tauraite villitud Sõstar ja Suits pimesi kotti laduda.

Tuleme napside, viinade ja muude destillaatide juurest ära pärisveinide juurde ning on tore tõdeda, et see valdkond on samuti särama löönud. Kahjuks on eredaid leide veel vähe, kuid midagi siiski. Aasta parim Eesti vein on selgelt Allikukivi veinimõisa kuiv rabarberivein, mis teeb silmad ette suurele osale valgetele veinidele – seda nii oma nüansirohkuse, pehmuse kui ka väikese happelisuse poolest. Vein, mida saab ka lõpuks nende ausate standardite järgi hinnata.

Peenem söögikraam peolauale

Kui peab valima kolm toidukraami, mis võiksid hea toidu nautijal kindlasti laual olla, oleks nendeks Andre Farmi juust Excellent, klaarsägafilee (kas marineerituna või soolatuna) ja Food Studio punase veini kaste. Andre Farmi juustude pöörane edu maailmas ja ka Eestis on üllatus, kuid kui maitsta nende juustu Excellent, ei ole see enam pooltki nii suur. See juust lausa sulab suus, aga on samal ajal tummine, aromaatne ja vaheldusrikas. Selle võib panna rahus jõululauale eelroaks või hiljem mõne hea likööri kõrvale õhtulõpetajaks.

Klaarsäga ehk ka selle aasta Eesti parim toiduaine on lihtsalt äärmiselt puhta maitsega mõnus vaheldus seale, süldile, pasteedile ja kapsale. Pigem eelroaks mõeldud amps võiks olla hea kaaslane sellel aastal suuresti pilti tulnud külmale rukkiviinale.

Kastmevalik võib nimekirjas esialgu veider tunduda – kuidas sa paned kingikotti paki kastet? Aga panedki, sest Food Studio punase veini kaste on nii hea, et võib juhtuda, et see juuakse kohe pärast kingikotist võtmist puhtalt ära. See pisut magus, sügav, kreemine ja aromaatne punase veini kaste on justkui soolane magustoit.

Ära tuleb märkida veel üks mõnus ja pisut teistmoodi kingiidee – Saaremaalt pärit Wöseli kaubamärgi all toodetavad naturaalsed õunasiidriäädikad, kas meega või ilma. Need on kerged ja vähehappesed tervisetooted, mis sobivad nii paljalt mekkimiseks kui ka salatitesse, kastmetesse ja hautistesse.