Miks sedasi tehakse? Kust see kummaline komme üldse tulnud on? Kõrvallaudades on kõigil noad-kahvlid olemas, neil minu laua ülejääke vaja pole. Või on köögis mingi suuremat sorti puudus, mida minu söögiriistad leevendaks? Kuhu need viiakse ja miks?

Ma tunnen end seda vaadates kehvasti, sest nii torgatakse mulle nina alla see, et ma söön väljas üksi. Mis ei ole ilmselgelt ju üldse normaalne olukord, eks ole. Ma ei usu, et selle peale oleks söögikohtades väga mõeldud, aga kiirelt lauakattelt ülejäävaid nuge-kahvleid ära koristades saadetakse üksisööjatele kummaline sõnum. Et väljas käiakse söömas kahekesti, seltskonnaga, aga igal juhul mitte üksi. Ja see muudab su pisemaks, mõne ärevama ehk lausa täpiks. Ometi me võtame suu täis ja jutlustame üksiolemise vajalikkusest, iseenda sisse vaatamisest, aga meid ümbritsev norm ei muutu, sõnum on ikka sama — oled üksi väljas, järelikult on sul midagi viga. Muide, üksi väljassöömine on iseendaga olemiseks üks parimaid viise, soovitan väga!

Tegelikult muidugi saan ma aru, et sedasi on lauakatjaid koolitatud, sest “nii tehakse”. Kuid ma arvan, et sellel puudub reaaleluline vajadus ja vaevalt restorangi oskab seletada midagi, mida on kogu aeg "nii tehtud". Võibolla võiks aga neid minust puutumata nuge-kahvleid-klaase koristada alles siis, kui ma söönud olen ja mitte minu nina all samal ajal, kui ma tellin toitu, et üksiolemist nautima hakata?

Soovitan vaadata filmi “First Wives Club” ja tähelepanelikult stseeni, kus Brenda läheb üksinda restosse sööma, väike lõik, aga hea näide sellest, kuidas norm inimest muserdab.