Rabarber on meie kandi Chardonnay: kaks veini sellest umbrohust, mille läbilöök maailmas on üsna kindel
Klaasi voolab kuldne roosaka helgiga vedelik, mis jätab keerutades klaasile pikki ja tugevaid “jalgu”. Rüüpamise järel olen veendunud, et see on mõni üsna unikaalne, happeline ja värskendav Moseli vein. Tegelikkus aga rabab, sest pudelis on meie enda kodukandi
Eesti vein võib kõlada kui maailma lühim nali. Praegu tuleks aga hoiduda liigsest naeruvääristamisest, sest kohalik veinitööstus ajab ennast jõuliselt püsti. On terve hulk tootjaid, kelle tase on kõrgem koduveini lihtsast koest. Samas on tootjate hulgas neidki, kes on löönud oma pudeli kinni märklaua täispunktide alasse.
Enamasti tuleb Eestis toodetud veinide puhul arvestada kohaliku maitsespektriga ja möönda, et musta sõstart, arooniat või õuna kasutades on saavutatud (veini) maksimum, sest Bordeaux’ või Moseli taset ikka muu kui viinamarjaga ei püüa.
On aga üks vili – paljud nimetaksid seda isegi umbrohuks, teised aga kelmikalt punaseks šampanjaks –, mis on andnud veinikääritusel tulemusi, millega saab ukse jõuliselt lahti lüüa ükskõik millisel maailma veinimajal ja olla võrdne võrdsete seas, või lasta võistlusel endale kohe kullad kaela riputada. See vili on rabarber ja need kaks jooki on Rabarbra Nõmmelt ja rabarberivein Pärnumaalt.
Napsivabrik, mis pani rabarberile mulli sisse
Nudisti loojad Kait Karu ja Mihkel Männik läksid 2013. aastal Suurbritanniasse siidri valmistamist õppima – korjasid ja purustasid õunu, õppisid tundma pärme ja kääritustehnoloogiat. Tagasi Eestis kääritasid mehed umbes aasta aega õuna testpartiidena siidriks, katsetasid ja pidasid plaani. Kui siidritegu juba kulges, tuli meestel tahtmine ka muud eestipärast umbrohtu ja köögivilja väärindada, anda neile joodav kuju. Siit algab
piltlikult ka Rabarbra lugu.
“Rabarber oli kõikidest katsetatud viljadest kõige peenema, hõrguma ja mõnusama mekiga. Meie soov oli luua ja tuua turule meie põhjamaisest toorainest ilus jook, mis ilusas pudelis, ilusa sildiga. Soov oli näidata, et ka meil saab teha veini, mis maailmas töötaks,” räägib rabarberimulliveini tootja, Nudisti peennapsivabriku juht Taavid Mikomägi.
Rabarberist – Eestis kasvanud “Red champaigne’i” nimelisest rabarberist – vahuveini tootearendus võttis umbes poolteist aastat tööd – katsetati erinevaid kääritusmeetodeid ja erinevaid pärme. Lõpuks otsustati, et parima tulemuse annab nii-öelda Prosecco-meetod, mis annab joogile kevadsuvise hõrgu meki, kuid jätab joogi kergeks.
“Meil vedas selles mõttes tohutult, et esimene suurem laar, mille 2016.aasta rabarberist tegime, sai kohe võimatult hea ja ka pudelisse pandud. Müüki paiskamise järel, 2017. aasta jaanipäeval, sai jook nii populaarseks, et esimese kahe kuuga oli laar läbi müüdud. Eks meie maht oli ka väike, ainult 2500 pudelit,” mainib Nudisti juht.
Kuna vahuveine kääritatakse mitmes etapis, ei ole vaja joogil käärimist vägisi lõpetada. See aga tähendab, et rabarberist vahuveinile jääb alles ülikena roosa värv. Pudeli Rabarbra valmistamine võtab aega üheksa kuud, mille jooksul pressitakse mahl, lahjendatakse see, lisatakse suhkur ning kääritatakse jook Nudisti Nõmme tehases oma õigele kraadile. Seejärel jook selitatakse ja villitakse pudelisse järelkäärimisele. Pärast õige korgi pealelöömist on tulemuseks kerge itaaliapärane jook – kerge mulli, vähese alkoholi ja õrna maitsega.
“Nõudlus joogi järele on nii suur, et sellel aastal suurendasime tootmist. Saame sellel nädalal müüki paisata juba 50 000 pudelit head kodumaist rabarberiveini. See maht jääb aga ikka väikeseks ning soov on veelgi kasvada. Selle aasta vahuveini tootmiseks ostsime ära kogu rabarberimahla Eestist ja Lätist ning pidime Suurbritanniast ja Hollandist juurde tellima. Tundub, et lisaks Eestile saadakse mujalgi aru, et tegemist on puhta, lisanditeta ja peene joogiga. See, et rabarberist, annab vaimustusele ainult hoogu juurde,” mainib Mikomägi.
Tulevikuidee on Nudistil muuta jook hooajalisest toodangust aasta läbi saadavaks veiniks. See tähendab aga rabarberimahla külmutamist ja uue veinilaari tegemist iga pooleteise kuu tagant. Lisaks on plaan jõuda oma joogiga Eestist välja – peamiselt Skandinaaviasse, eriliselt on fookusse
võetud Holland.
“Ütleme nii, et kõigile meeldib. Kõik ministeeriumid on meie kliendid, ka defitsiidi ajal on meil riigi- ja presidendikantseleile alati varu olemas,” muheleb veinivabriku juht.
Allikukivi Veinimõisa maagiline rabarberivein
Kuueaastase koduse katsetuse järel jõudis eelmisel aastal müüki teinegi vedel rabarber, mis ei jäta samamoodi ühelgi õhtusöögil veinimeistrit häbisse. Tegemist on Allikukivi Veinimõisa esimese suures mahus toodetud veiniga. Jook on valmistatud veinimõisa ümbruses vanades taluaedades kasvanud rabarberitest.
“Rabarber on veinivalmistajate seas väga populaarne, on alati olnud. Põhjus on lihtne: rabarber on esimene vili, mis kevadel valmib ja sellega saab ära klaarida talvega tekkinud hirmsa veinivalmistamise sügeluse. Rabarber annab hea ja kerge suvise veini, mis sobib kõigega. Väga hea seltskonnavein,” räägib veinimõisa veinimeister Raili Hein.
Veinimõisas toodetakse aastas kokku 3000 liitrit veini ja sellest kolmandik ongi just rabarberivein, mida saab kolmes eri stiilis: kuiv, poolkuiv ja poolmagus. Selline valik on oluline, kuna inimeste soovid on siiski väga erinevad ning sama veini tarvitab üks magustoidu ja teine pearoa juurde. Vein valmib veinimõisas umbes aastaga – sellest mõne kuu käärib, seejärel enamik aega aastast laagerdub, selgineb ja alles kevadel enne müüki jõuab rabarber veinina pudelisse.
“Sellel aastal on meie fookus rabarberiveiniga selles suunas, et sobitada seda aina enam toiduga ning pakkuda ise kooslusi välja. See annab meile võimaluse kasvatada välja tõsisem toode, mitte ainult joomisvein. Kindlasti sobib see vein oma happelt ja maitselt imeliselt kokku kalaga, samuti magustoitudega. Väga huvitav kooslus on rabarberivein koduse rabarberikoogiga,” räägib Hein.
Eriliselt rahul on Hein sellega, et ka äsja Eestit külastanud Hollandi kuningas sai nende veini mekkida. Nimelt oli just Allikukivi rabarberivein laual kuninga ja Eesti presidendi õhtusöögil.
