1. Namiibia härgkonn — olgugi et prantslased on hea tõestus selle kohta, et konna jalgade söömine ei tapa kedagi, on selle loomaga asjad veidi teised. Paljudes Aafrika piirkondades toiduks valmistatava härgkonna nahk ja organid on äärmiselt mürgised, nendega kokku puutudes võib asi lõppeda neerupuudulikkuse ja isegi surmaga. Neid konnasid toiduks valmistades vooderdatakse potid-pannid puiduga, mis imab ülemäärase mürgi endasse ning konn muutub sedasi söömiskõlblikuks.
2. Kepayang ehk pangi onKagu-Aasias kasvav puu, mille viljaks on suur pähkel, mida kasutatakse toiduvalmistamisel vürtsina ja sellest toodetakse ka õli. Konks on aga selles, et kepayangi pähklis on tohutu kogus sinihapet, mis mõjub inimestele ja loomadele surmava mürgina. Et kepayangi vilja süüa, tuleb seda kõigepealt vees keeta ja siis matta maasse tuha, banaanilehtede ja muda sisse ning alles 40 päeva pärast on see n-ö valmis ja mürkidest puhas, et valmistada sellest erinevaid piirkondlikke toitusid.
3. Beebikaheksajalad. Üldiselt need ohtlikud ju ei ole, mürgised ka mitte, ent Lõuna-Koreas on üks San Nak Ji nime kandev roog, mis on tehtud beebikaheksajala tükeldatud kombitsatest. Seda rooga serveeritakse nii värskena kui võimalik, mis tähendab, et kombitsad veel liiguvad kausis ja kui oled kaheksajalgade söömises algaja, siis võib juhtuda, et kombitsate napad kinnituvad kurku ja sa lihtsalt lämbud. Nii et veel üks hea põhjus enne allaneelamist toitu korralikult närida.
4. Cassava juur ehk maniokk sisaldab küll väga palju valku, vitamiine ja süsivesikuid, ent kui teda ülemäära palju süüakse, muutub ta olenemata oma headusest eluohtlikuks juurikaks. Maniokk sisaldab linamariini, mis iseenesest ei ole mürgine, ent inimese seedesüsteemis laguneb see sinihappeks, nii et süües maniokki suurtes kogustes ja toorelt halveneb silmanägemine, kaob kõnelemisvõime ja tekkida võib halvatus.
5. Verikarbid. Merekarbid on maailmas väga armastatud ja on teada, et neid tuleb hoolega puhastada ning õigesti valmistada, et sööjad ei saaks neist erinevaid kõhuhädasid. Ent verikarbid on nende molluskite pingereas ühed kõige suuremad jamade põhjustajad. Kui satud näiteks Hiinasse ja sulle pakutakse neid karpe, siis pead olema 100% veendunud, et need on korralikult läbi küpsetatud, ent oluliselt kindlam on valida mõni teine toit, sest neid karpe ei keedeta tavaliselt mitte kunagi piisavalt, et tappa kõik potentsiaalselt eluohtlikud baktereid ja viiruseid. Tooreste verikarpide söömisel varitseb suur oht nakatuda A- ja E-hepatiiti, kõhutüüfusesse või difteeriasse.
6. Õudnäsalik on maailma kõige mürgisem kala. Õudnäsalikku süüakse maailmas päris palju ja tema söömine ei ole iseenesest ohtlik, sest üldiselt on toiduvalmistamisega mürgid toidust kadunud. Ohtlikuks osutub aga kala hoopis toiduvalmistajale, kui ta sellega toitu tehes oskamatult ringi käib. Õudnäsaliku rinnauimede ja seljauime ogakiired on varustatud mürginäärmetega ning tema mürki võib tugevuselt võrrelda kobra omaga. Ogadega pihta saamine on äärmiselt valus ja põhjustab kudede kohese kärbumise selles kohas. Kõrvalnähtudena kaasnevad krambid, halvatus ja halvimal juhul võib üks ettevaatamatu torge põhjustada isegi koka surma.
7. Kerakala valmistatakse palju Jaapanis. Tegu on samuti ühe väga mürgise olendiga. Siin pead olema kindel, et kokk teab, mis ta selle kalaga teeb, sest kerakala osades organites (maksas, kõhukelmes, gonaadis ehk sugunäärmes) ja lihas leidub eluohtlikku tetradotoksiini, mis põhjustab sööjal oksendamist, südame puperdamist, vererõhu langust ja lihashalvatust. Kerakala valmistavad kokad peavad omama vastavat sertifikaati, mis tõendab, et nad oskavad selle kalaga ringi käia. Kerakalade sugukonda kuulub üks pisemgi kala, mis on samuti mürgine ning võõrliigina tunginud ka Vahemerre ning võib juhtuda, et mürgist kala pakutakse oluliselt lähemal kui Vaikse või India ookeani rannikute restoranides, kus kerakala on tavaline.
8. Ackee on ilusa väljanägemisega, aga äärmiselt mürgine Jamaica traditsiooniline puuvili, mida sageli pakutakse konservina. Lausa nii mürgine, et mitmed riigid on keelanud selle importimise. Toore ackee, selle kauna ja seemnete söömine võib põhjustada oksendamist, millele järgnevad krambid ja teadvusekadu. Kui sa kiiret abi ei saa, siis tõenäoliselt lõppeb ackee söömine surmaga. Ackees sisalduv kemikaal, hüpoglütsiin teeb oma töö, alandades inimese organismis veresuhkrut ohtlikult madalale. Isegi konserveeritud ackee söömine on ohtlik, sest mürk võib säilida viljas kaua pärast korjamist.
9. Ahvi ajud. Kui sulle pakutakse kuskil toitu, mis on valmistatud ahvi ajust, siis tuleb sellega olla ettevaatlik, sest tegu võib olla mitte nii koheseid tagajärgi andva roaga nagu ülalmainitute puhul. Ahvi aju süües võid nakatud hullulehmatõvega sarnasesse Creutzfeldti-Jakobi tõppe, mis on n-ö aeglane tapja, suretades aju, kuni terve keha ütleb üles. Parem telli restoranist midagi tuttavamat.