Minu oma Eesti toidutee


Minu oma Eesti toidutee
Ekraanitõmmis

Mõned aastad tagasi avas maaeluministeerium suure kärata ühe viimase aja olulisima gastronoomse veebilehe, mis siiani kahjuks liigsuurt menu ei naudi. Nimelt pandi hääled sisse Eesti Toidutee kaardirakendusele, kus on võmalik igal inimesel ise panna kokku oma maitsetiir Eesti mekkides. Inimesed avastavad samm-sammult, mida on pakkuda Eesti toidul ja kus kolada enda Eesti toiduteel.

Valikute tegemisel on kõige olulisemaks relvaks informatsioon: tuleb teada, kus asub Peipsimaa parim kalabistroo, Saaremaa mõnusaimat seenesousti pakkuv restoran, Otepää hubaseim saiakohvik või Harjumaa kuulsaim lihakarn. Samuti, kust leida head silmu, kellelt muretseda pardimune või kuhu sõites võiks osta marineeritud küüslauguvarsi. Igal piirkonnal on oma võlu, omad maitsed. Toidutee on just koht, kust leida üles need erisused Eesti maitsetes.

Eesti Toidutee tutvustus algab lausega “Olgu Eesti toidu ja Eesti toidukultuuri pakkujaks väike talukoht või tunnustatud tipprestoran ning pakutavaks lihtne talupojaköök, keskaja-, mõisa- ja nõukogude pärand või modernne nägemus Eesti toidust, on sellel kõigel ometigi ka midagi ühist”.

Seotud lood:

Need väärtused on tegelikult lihtsad: a) neli eriilmelist aastaaega, mis väljenduvad meie toidulaual; b) Eesti erinevad toidupiirkonnad, millel igaühel oma nägu; c) põhjamaine kliima, metsaandide ja ulukite poolest rikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad; ning d) nutikad põllumehed ja kokad, kes panustavad toodete väärindamisse.

Loe veel

Jutt aus ja õige, kuid kuidas saaks see minule kasu tuua? Väga lihtsalt. Logige end sisse www.toidutee.ee lehele ja hakake panema kokku oma maitsete teekonda läbi Eesti külade ja valdade, linnade ja saarte. Praegu on kirjade järgi toiduteel võimalik valida 184 toidupakkuja ja -tootja vahel. Need restoranid ja kohvikud, vabrikud ja käsitöökojad on andnud lubaduse avada oma uksed igale koputusele ja näljasele/janusele.

Miks panna kokku oma toidutee?

Viimasel korral Peipsimaal ringi sõites – Rannapungerjast Värskasse – tekkis aus heureka-moment: kui erinev on toidulaud sellel 150 kilomeetri pikkusel liinil piki Eesti suurima järve kallast. Kui Lohusuus on ülioluline “malosolnaja” kurk ja suitsukala, siis Kallastel tulevad mängu sibulad ja küüslaugud, vanausuliste pirukad ja suhkur. All setod panevad aga lauale juba küümnetsäid ja pudõrit suitsulihaga. Samasuguseid huvitavaid erisusi leiab igas Eesti paigas. Tuleb vaid minna uurima.

Eesti toidutee on äärmiselt vajalik, kuna sellel olevaid maitseid võib uudistada jalgrattaga, autoga, mootorrattaga – oleneb, kui suur nälg ja kui kiire on. Kohalik toidutee on võtnud snitti teisest suurest maitseradade kogumist ehk Läänemeremaade kulinaariareiside kaardist, mis koondab endas kõikide Põhjala riikide parimad maitsed, imelisemad leiud ja omapärasemad toorained.

Ärge jääge uut suve ootama! Sügisel on värve, minge kohe uurima, kuhu viiks teie Eesti toidutee!

OM Suvi