MARTIN HALJASTE SUVEKOLUMN | Miks on hea minna sööma looduse rüppe või linnaparki?

Ilm on kesksuviselt soe ning rahulik. Tahaks olla -rohkem õues, aga tööelu segab seda nautimast. -Õnneks peab sööma. Ja just see võiks olla -meedium, mis meid rohkem looduse kaissu viiks.

Üle poole aasta oleme pidanud einestama ikka nelja seina vahel, nüüd on võimalus sellele rutiinile vaheldust pakkuda. Võimalusi looduses toitu nautida on mitmeid. Kõige lihtsam oleks lõunapausi ajaks leida mõni lähim muruplats linnapargis. Linnaplaneerijad võiksid ka sellest lähtuda, et täis lükitud parkimisplatside või uusehitiste asemel elaks ja tegutseks hoopis mõni väike kena park – nagu Londonis näiteks –, kuhu korraks müra eest peitu pugeda. Rohelus rahustab, annab ajule puhkust, umbses kontoriruumis aga pole vahet, kas sööd või teed tööd – kõik tundub üks ja seesama. Ja kui kuskil mõni roheline siil paistabki, siis pinkidega on meil pealinnas ikkagi väga kitsas käes.

Niisiis on veel toredam planeerida pikemat täiendava puhta õhu tarbimist. Selleks on võimalusi nii linnades kui ka väljaspool. Suuremad pargid sobivad ideaalselt õhtuse pikniku korraldamiseks ja ajaveetmiseks näiteks lauamängude saatel.